TURIST SÕIDAB mööda suvist Eestit. Ta on jõudnud Pärnusse, veedab aega mere ääres, jalutab promenaadil ning tal on tekkinud mõte enne õhtut Eesti suvepealinnast lahkuda. Kaardilt leiab ta linna, mille nimi on Viljandi.
Marko Suurmägi: Infopuuduses infopunkt
3. september 2009, 17:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kell on 16 ja turistile tundub, et Viljandi i-punkti ta enne selle sulgemist ei jõua. «Mis siis ikka,» mõtleb ta. «Uurin Pärnu i-punktist, kus Viljandis ööbida saab.»
Selle hetkeni, mil turist sinna jalutab, on kõik ilus. Paraku selgub seal neidudega vesteldes, et teiste Eesti linnade kohta on neil infot väga napilt.
SATTUSIN ISE sel aastal Pärnu kesklinnas tunnistama olukorda, et üks välismaalane otsis Viljandi lähistel telkimiskohta. Mees soovis koos perega sõita Pärnust Tartusse, kuid veeta öö kuskil vahepeal. Viljandi tundus suurepäraselt sobivat ning mees tahtis saada suunist või kontakti mõne turismitalu või telkimisala kohta.
«Kogu Viljandi järve ümbrus on telkimispaiku täis,» ütles i-punkti töötaja talle. «Leiate endale sobiva igal juhul.»
Niisugust eksitavat juttu oli raske taluda ning ma sekkusin vestlusse, täpsustades, et Viljandi järve ääres on vaid üks koht, kus tohib seaduslikult telkida, ja see asub Sammulis, Viljandist vähemalt viie kilomeetri kaugusel.
PÄRNU INFOPUNKTIST jäi silma teinegi kurvaks tegev pilt. Nimelt oli seal igale linnale eraldatud riiulike, kus oleks võinud olla selle kohta kasulikku ja huvitavat teavet. Viljandi kohta midagi leiduski: üks raamat linna vaadetega ja väike infovoldik. Valga riiul oli paraku täiesti tühi ning Rakvere kohta oli üks aprillikuine linnavalitsuse ajaleht «Rakvere Sõnumid».
No mida teeb üks välismaine turist eestikeelse infoga Rakvere volikogu otsuste kohta?
INFOPUNKTIDE teabevaegus pole sugugi ainult Eesti mure. Mullu jäin hätta Leedus, kui üritasin ühes Viljandi-suuruses linnas hankida teavet teise, 40 kilomeetrit eemal asuva linnakese kohta. Paraku ei teatud seal sedagi, kas naaberlinnas üldse mingit ööbimiskohta on.
«Meie tegeleme üksnes oma regiooniga,» lausus mulle sealne töötaja. Regioon kujutas endast Viljandimaastki väiksemat ala.
TUNDUB, ET ka Eestis on olukord umbes samasugune, kuigi peaks olema tunduvalt parem. Eesti on nii pisike, et üks infopunkti töötaja võiks suuta vähemalt naabermaakonna telklate, kämpingute ja hotellide kohta elementaarset teavet jagada.
Palju saavad kaasa aidata majutuskohtade pidajad ise. Pärnu, Tallinna, Tartu ja teistegi linnade infopunktides võiks leiduda meie hotellide ja muude ööbimiskohtade voldikuid. Turistil ja tõenäoliselt ka majutuskohal endal oleks neist palju abi.