Ma ei hakka kommenteerima sõnu, mille noortekeskuse endine juhataja mulle eilses «Sakalas» meelevaldselt suhu pani, kuid kommentaari lisan tema arvamusartiklile siiski.
Tauno Tuula: Endise noortekeskuse juhi artikkel on eksitav
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik ühingud, aktsiaseltsid ja klubid on seaduse silmis riigi ees võrdsed ning seega on ka nende juhtimine võrdselt seadustele ja aruandekohustusele allutatud. Moraalselt on eriti tähtis, et maksumaksja rahaga ülalpeetav asutus oleks maksimaalselt läbipaistev ja seaduskuulekas.
Juhataja esimene mure peaks olema asutuse dokumentatsiooni ning juhtimise korrektsus ja ennekõike seadustele vastavus. Igas äriühingus on kõige suurem rikkumine, kui juhataja iseendale lisatasusid maksab ja raha meelevaldselt kasutab, seda enam on sellised rikkumised taunitavad maksumaksja raha eest ülalpeetavas asutuses.
Olen täielikult süüdi, et ei asunud noortekeskust põhjalikult kontrollima kohe, kui mind selle asutuse üldkoosoleku esindusse määrati, ja seda ei taha ma ka igasuguste vabandustega õigustada. Põhjus, miks me koos Reevo Maidlaga alustasime noortekeskuse põhjalikumat kontrollimist alles sellel aastal, olid mitme keskuses tegutseva noore ja nende vanemate pärimised ühes ja teises rahaga seotud küsimuses.
Esimene signaal, mis halvast olukorrast alarmeeris, oli rulasaali kasutamise eest piletiraha küsimine. Kui tasu oleks määratud seaduslikult ja summa oleks kantud noortekeskuse arvele, oleks kõik olnud korrektne, kuid tasu määrati ebaseaduslikult ja piletiraha ühingu arvele ei laekunud.
Sama laadi signaal tuli poiste vanematelt tehnikaringi kohta, kus samuti raha korjati ja seda ühingu arvele ei kantud. Lähema tutvumise järel selgus, et sellist musta raha liikus keskuses veelgi.
Alles pärast neid ärevaks tegevaid teateid palusime linna rahandusametil noortekeskust auditeerida ning selgus, et juhataja oli nii endale kui temaga seotud isikutele, sealhulgas oma naisele, ebaseaduslikult määranud ja maksnud lisatasusid: käesoleval aastal kokku ligikaudu 71 000 krooni.
Küsisime juhatajalt asutuse põhikirja originaali ja tema enda töölepingut, millest kumbagi juhatajal aga näidata polnud. Lisaks selgus, et juhataja oli ka oma töötasu ilma seadusliku aluseta tõstnud ja endale välja maksnud.
Kahjuks tutvusin alles siis põhjalikult asutuse dokumentatsiooniga ning selgus, et kummalisel kombel on 2003. aastal asutuse põhikirja ilma üldkoosoleku otsuseta uuendatud. Uuendatud põhikirja järgi oligi asutuses moodustatud niinimetatud nõukogu ja üritatud üldkoosolek juhtimisest kõrvale tõrjuda.
Õnneks oli seda tehtud ebakorrektselt ja seetõttu oli nõukogu ebaseaduslik: seaduse järgi peab mittetulundusühingule muud organit määrates ära märkima, millist seaduslikku organit see asendab.
Muidugi ei saa sellise põhikirjaga asutus eksisteerida. Me käskisime juhatajal välja töötada uue põhikirja, kuid seda ta ei teinud. Juhataja ei esitanud ka üldkoosoleku antud tähtajaks korrektset 2008. aasta aruannet ja 2009. aasta eelarvet.
Andsime olukorrast ülevaate Viljandi linnavalitsusele ja Viljandimaa omavalitsuste liidule ning leidsime üheskoos, et on kaks võimalust: kas ühingu juhataja välja vahetada või ühingu tegevus lõpetada.
Ma ei oska hinnata keskuse endise juhataja noortejuhivõimeid, kuid minu hinnangul ei sobi ta kindlasti ühegi asutuse juhiks.
Mis puudutab niinimetatud tehnikakeskust, siis selle loomise eesmärk oli õpetada poistele tasuta tehnilisi oskusi ja töötegemist, mitte vanemate raha eest kalli spordiala harrastamist organiseerida.
Olen küll matemaatik, kuid mulle ei valmista raskusi ühegi tehnilise seadme remontimine. Sellekohased teadmised ja oskused sain just niisugusest tehnikaringist, kus oli väga hea õpetaja, kes oma elukutset armastas ning õpilasi väga suure nõudlikkusega mitmesuguseid töid korralikult tegema õpetas. Ootan, et ka Viljandis sünniks selline tehnikaring, kus käinud poiss ei jääks kunagi hätta, saagu tast hiljem siis arst või luuletaja.
Viljandis võib igaüks harrastada nii kallist spordiala, kui soovib, kuid maksumaksja raha jagab selleks linn kõikidele lastele ja noortele võrdselt, sest muidu muutuks spordi rahastamine kaootiliseks, ebavõrdseks ja kontrollimatuks.
Eelnevat arvesse võttes peabki minu meelest tehnikakeskus sügisel hakkama taas lastele ja noortele tasuta tehnilist lisaharidust andma. Motokrossi harrastamine jäägu klubiliseks tegevuseks, nagu seda on kõik teised spordialad.
Mittetulundusühing Viljandimaa Noortekeskus on allutatud Viljandi kultuurimaja ja selle kaudu Viljandi haridusameti kontrollile ja juhtimisele. Nii on tagatud asutuse ja tema juhi tegevuse läbipaistvus.
Noored saavad oma vaba aega sisustada veelgi suuremas mahus, sest keskus teeb edaspidi tihedat koostööd kultuurimajaga.