Valuoja põhikooli direktori Matti Orava sõnul ei ole õpetajaamet sugugi nii hull, kui see väljastpoolt võib tunduda. Foto: Peeter Kümmel

Paljudel Viljandimaa koolijuhtidel tuleb enne õppeaasta algust pead murda küsimuse üle, kust leida oma õppeasutusse vajalikud pedagoogid.

Direktorite veendumust mööda ei saa nad töötajaid otsides lootma jääda sellele, et kandidaadid ise tööpakkumise peale ühendust võtavad. Koolijuhtidel tuleb pedagoogide leidmiseks mitmesuguste kanalite kaudu infot levitada, tuttavatelt pärida ja õpetajatele otseseid ettepanekuid teha.

«Nagu viimasel ajal näha, on õpetajatest Eestis päris puudus,» tõdes Viljandi Valuoja põhikooli direktor Matti Orav. Temalgi on sügiseks vaja palgata kolm uut pedagoogi.

Ühega neist, keemia-bioloogiaõpetajaga, on suusõnaline kokkulepe juba sõlmitud. Rohkem peavalu valmistavad direktorile matemaatika-füüsika- ja arvutiõpetaja leidmine. Need kohad on veel täitmata.

Matti Orava sõnul ei ole ainult füüsikat andvale inimesele põhikoolis täiskoormust ei ole ning seepärast peab uus õpetaja olema võimeline andma ka matemaatikatunde. «Huvilisi sellele kohale on olnud, kuid püsivat kokkulepet kellegagi pole,» nentis ta.

Raske on tööle saada ka kõrgharidusega arvutiõpetajat. «Kindlasti leidub selliseid inimesi, kuid Viljandimaale nad ei jõua,» ütles Matti Orav.

Arvutiõpetajale pakutakse Valuoja põhikoolis täiskoormust, sest tundide andmise kõrval saavad tema ülesanneteks arvutite hooldamine ja internetilehekülje uuendamine. Kool kavatseb algaval õppeaastal klassidesse arvuteid juurde muretseda ning liituda e-kooli süsteemiga.

Üks põhjus, miks noored enam õpetajaks ei hakka, on Matti Orava arvamust mööda palgatase. «Koolis on see tunduvalt madalam kui eraettevõtluses,» väitis ta.

Teiseks näib õpetajaamet noori millegipärast kohutavat. «Mina ütlen, et see töö ei ole sugugi nii halb, kui väljastpoolt võib tunduda. See pakub palju südamele ja võimaldab väljakutseid. Igav ei hakka õpetajana kunagi,» kinnitas Orav.

Holstre ja Paistu põhikooli direktor Marek Nõmmik tõdes, et õpetajat leida on väga keeruline. Holstre kool otsis saabuvaks õppeaastaks loodusainete õpetajat, Paistu kool aga matemaatika- ja füüsikaõpetajat.

Puudus füüsikaõpetajatest

«Teistele kohtadele oleme kandidaadid leidnud, ainult füüsik on veel puudu,» kõneles Nõmmik. «Põhikoolis on neli füüsikatundi nädalas, nii et vaja on inimest, kes käib kohal ainult ühel või kahel päeval nädalas.»

Sama aine õpetajat otsib Abja gümnaasium.

«Füüsikaõpetaja leidmine on Eestis praegu vist üks raskemaid ülesandeid, eriti maakoolis,» nentis Abja gümnaasiumi direktor Jüri Ojamaa. Kooli tööpakkumisele pole seni keegi reageerinud.

Kui füüsikaõpetajat ei leita, ei jää ükski tund Abjas siiski andmata. «Seni oleme hakkama saanud nii, et mina olen andnud osa tunde ja ühe teise kooli õpetaja on käinud osalise koormusega,» rääkis koolijuht.

Vajadus füüsikaõpetaja järele tekkis Abja gümnaasiumis juba eelmise õppeaasta keskel, kui seda ainet õpetanud Jüri Ojamaa võttis vastu direktori ametikoha.

«Põhikohaga inimest ei ole meil õnnestunud sellest ajast saadik leida, kuigi olen tuttavate kaudu seda infot ka ülikooli füüsikaosakonnas levitanud,» ütles ta.

Kooli meeskond vahetub

Hiljuti direktorit vahetanud Saarepeedi kool on konkursi välja kuulutanud lausa seitsme ametikoha täitmiseks. Sinna otsitakse direktori asetäitjat õppe- ja kasvatustöö alal, füüsika-matemaatika- ning inglise keele õpetajat, logopeedi, infotehnoloogi, huvijuhti ja sekretäri.

Direktor Enna Tikase sõnul otsustas mitu õpetajat koolijuhi väljavahetamise tõttu lahkuda. «See on olnud nende valik, mina neid selleks mõjutanud ei ole,» lisas ta. «Muidugi on mul kahju, kui spetsialistid koolist ära lähevad, kuid loodan, et leiame uued inimesed.»

Saarepeedil ootavad muu hulgas täitmist logopeedi ja sekretäri koht, mida koolis varem ei olnud.

Direktori ütlemist mööda on kõigile väljakuulutatud kohtadele sooviavaldusi laekunud, kuid füüsika-matemaatikaõpetaja kandidaate pole. «Sinna ongi kõige raskem inimest leida,» nentis Tikas. «Aga me oleme ka ise aktiivsed ja jätkame otsinguid.»

ARVAMUS

Kalle Küttis,
maavanem

Minu meelest on selle olukorra parandamiseks kaks võimalust.

Esiteks on Eesti õpetajad olnud kitsalt spetsialiseerunud. Põhikooli õpetaja peaks olema tunduvalt laiema profiiliga ja suutma õpetada mitut ainet. Euroopas on riike, kus seitsme esimese klassi jooksul õpetab lapsi üksainus õpetaja. Kuidas siis eesti inimene seda teha ei suuda? Järelikult püütakse meil haridust anda liiga kitsalt.

Teine aspekt on see, et meil on maal jäetud kahe silma vahele need kõrgema haridusega inimesed, kes ei ole erialal rakendust leidnud: kolhooside raamatupidajad, kõrgema haridusega mehaanikud ja teised. Kui anda neile aastane õpetajakoolitus, saavad neist tänulikud kohapeal elavad õpetajad.

Millegipärast arvame kogu aeg, et probleemid lahenevad iseenesest. Sel aastal on õpetajate küsimus muutunud aga väga tõsiseks. Direktoritega kohtudes vangutavad paljud nukralt pead ja ütlevad, et pedagooge pole enam kusagilt võtta.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.33