Ettevõtja Heinar Suursaar tunnistab Volkswagen Golfiga tehismäge proovides, et ilm pole veel lubanud rada korda seada. Foto: Elmo Riig

Viimase kuu jooksul on Viljandi maakonnas eraisikute maal valmimas kaks krossirada ja lihvi saab veel kolmaski.

Ettevõtja Raul Alliksaar on sõlminud kümneaastase kasutuslepingu Pärsti vallas Vardi ja Turva küla vahel asuva maa omanikuga ja rajanud sinna krossiraja.

«Novembri algul sai suurem töö tehtud, aga päris valmis rada veel pole,» lausus ta.

Pääs vana karjääri põhjas looklevale, ligi 700 meetri pikkusele rajale on praegu tõkestatud, kuid tee on sõidetav ning omaniku loaga võib sinna minna.

Pärsti valla teist eraisiku krossirada ehitab Päri külas ettevõtja Heinar Suursaar. Läinud kuul kerkis osaliselt võsastunud heinamaale neli laugjat küngast. Tulevane krossirada sobiks ettevõtja sõnul nii tsiklitele, bagidele kui krossiautodele.

Olustvere vallas Tääksi lähedal on ettevõtja Peeter Mikson ametis autokrossiraja ümberehitamisega, et see vastaks kõigile võistlusnõuetele. Endise Õnniste küla juures paiknev rada on sõidueleamusi pakkunud juba kümmekond aastat, see on üle kilomeetri pikk ja seal mahuvad võidu sõitma ka veoautod.

Palju krossihuvilisi

Peeter Mikson sõnas, et krossiraja mõtte algataja ja ettevõtmise initsiaator polnud siiski tema, vaid kunagine bagisõitja Karl Rajamäe.

«Rada sai algul ehitatud mõttega, et huvilistel oleks koht, kus harjutada,» lisas Mikson. «Elu aga on vahepeal edasi läinud ja nüüd otsustasime raja võistlusreeglitele vastavaks ehitada.»

Raul Alliksaar tegi oma krossiraja tänu pojale, kes mullu üheksa-aastasena noorte autokrossis 16-aastaste hulgas pjedestaalile tõusis.

Alliksaar nentis, et Viljandi linnas ja maakonnas on väga palju mootorispordihuvilisi ja Eesti võistlustel on just viljandlastel tihti asja kolme parema hulka.

Päri küla ettevõtja Heinar Suursaar lausus, et tema on oma krossirajast mõelnud juba kümmekond aastat.

«Hing igatseb sellist müramist,» ütles kaks aastakümmet krossi sõitnud mees. «Teeks elu vähe huvitavamaks.»

Suursaare hinnangul on asi aga veel niivõrd algusjärgus, et midagi kindlat on vara lubada. «Võib-olla tuleb plats hoopis tagasi siledaks lükata,» lausus ta. «Olen selles suhtes ebausklik — kui liiga palju lubada, ei pruugigi asjast asja saada.»

Krossirada riigi abiga

Viljandimaa Arenduskeskuse juhataja Urmas Tuuleveski ütles, et krossirada võib võtta kui ettevõtluse vormi ning riigilt saab sel puhul küsida starditoetust, et soetada põhivahendeid või renoveerida hooneid.

«Kõigile soovijatele riigil raha ei jätku,» nentis Tuuleveski. «Aga kui mõelda projekt paremaks ja koostada täpne äriplaan, võiks meie kaudu toetust küsida küll.»

Viljandi Maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas leidis, et kui omanik soovib oma maale krossiraja teha ja pakub sõiduvõimalust teistelegi, on see teretulnud ettevõtmine.

Kallas toonitas, et kindlasti tuleb täita ohutusnõuded ning rajal mürisevate sõidukitega peaksid olema nõus ka naabrid.

«Kui aga maaomanik vaid ise omal maal krossi sõidab, siis ei saa küll öelda, et ta peaks naabritelt luba küsima,» lisas ta.

Arvamus

Tomas Rattasep,
Ramsi autospordiklubi juhatuse liige

Kui kõnealune rada on mõeldud asjaarmastajale niisama sõitmiseks või treenimiseks, on see igati kiiduväärt ettevõtmine. Küll aga ei saa seal võistlusi pidada, sest Eesti Autospordiliit on kehtestanud tingimused, kui pikk, lai ja keerukas peab rada olema.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5