Külavanem Aivar Siim näitab Vihiküla teabetuba, kus kohalik rahvas koos käib. Siin saab internetis olla ja mitmesugustel üritustel kaasa lüüa. Foto: Elmo Riig

Külaliikumine on sealmail käinud aasta jagu, külavanem Aivar Siim on ametis olnud paar aastat. SAPARD-i külaelu arendamise meetmest saadud rahaga ehitatud teabetuba avati tänavu mais.

Suure-Jaani Vallavalitsus kirjutas eelmisel aastal enne jõule neli projekti ja kõik said SAPARD-ilt raha. Vihi teabetoa rajamisele kulus 236 000 krooni, sellest oli vallal omafinantseering 76 000 krooni.

Viimasel aastal toimuvadki külarahva ühised ettevõtmised just teabetoas. Seal saab soovija ka arvutimaailma sukelduda.

«Tegime ruumides remondi, ostsime sisustuse, kaks arvutit ja printeri,» kirjeldab Aivar Siim tehtud töid.

Novembris oli Vihikülas arvutikursus, mida juhendas Tõnu Siimsoo. Külavanem ütleb, et kuna paljud käivad tööl, siis pärastlõunast õhtutundideni istuvad arvuti taga peamiselt lapsed ja vanemad inimesed.

Üritused toovad rahva kokku

«Mapp on meil üritustest päris paks,» näitab külavanem Aivar Siim kausta, kuhu on talletatud ühised ettevõtmised.

Kuigi teabetuba pole just eriti suur, on sinna üritusi jagunud. 26. novembril käis programmis «Aita end ise» esinemas psühholoog Ene Raudla. Loengut «Kui hing on haige» kuulas 19 kohalikku inimest. Detsembrikuu algul õpetas südamearst Ester Keba maainimestele, kuidas oma südant kaitsta ja hoida.

Külavanema jutu järgi jagab pärast sellist üritust tavaliselt mõni külainimene oma reisimuljeid. Viimati rääkis Olavi Udam Lõuna-Aafrika reisist.

«Kui kokku on tulemas rohkem rahvast, kasutame Vanaõue puhkebaasi,» selgitas Siim. Sinna kogunes rahvas ka möödunud nädalavahetusel aastalõpupidu pidama.

Kuigi külaliikumises löövad kaasa Vihiküla, Rääka ja Jälevere, ei panda kunagi kätt ette ka naabritele. Üritustele on oodatud Põhjaka, Kootsi ja teiste külade elanikud.

Aivar Siim meenutab hiljutist külaskäiku Pärnu veekeskusse, kus mõnigi vanem inimene torust alla lasta julges. «Pole me nii vanad ühti, kui jalad all on ja kannavad,» öelnud üks julgetest.

Kolme küla rahvas käib ka mujal sporti tegemas ja seltsielus kaasa löömas, näiteks Sürgavere spordisaalis ja Paala kultuurimajas.

Külavanem on tänulik vallavalitsusele, kes toetab külades kultuuri ja sporti. Näiteks maksab vald kinni teabetoa internetiühenduse kulud. «Ilma valla toetuseta ei tuleks külaelust midagi,» arvab Siim. Et külaelu päriselt valla rahakotile ei jääks, siis küsitakse näiteks jõulupeo eest veidi osavõturaha ka. Neljapäeval oli end sellele kirja pannud poolsada inimest.

Ettevõtlust on vähe

Külavanema hinnangul elab kolmes külas umbes 70 inimest, suviti kasvab see arv tunduvalt.

Vihikülas on oma erapood, kust rahvas saab osta põhilisi toiduaineid. Põllumaad rendivad kohalikud mõnele suuremale naabruses tegutsevale põllumajandusettevõttele.

Külavanem nimetab veel Vanaõue puhkebaasi ja Rääka puukooli. Tema ise peab ravimtaimede kasvatamise ja müügiga tegelevat Energia talu, kuhu tuleb edaspidi kodumajutus.

Vihikülas Navesti jõel asub kunagise Balti paisjärve rannaastang, loodusliku fooniga geoloogiline Tamme paljand. Kohas, kus lubjakivid asenduvad devoni liivakividega, pidavat olema eriline energiaväli. Sinna on talu rajanud rahustava ja energiat andva raja.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 1