Villu Urban hakkab paari kuu pärast uurima, millised on puuetega inimeste liikumisvõimalused Viljandis. Foto: Elmo Riig

Viljandis hakatakse peagi üles tähendama seda, millised võimalused on liikumispuudega inimestel pääseda avalikesse hoonetesse.

Viljandi on Eestis Tallinna järel teine linn, kus see projekt ellu viiakse. Tegemist on Eesti liikumispuudega inimeste liidust alguse saanud ideega, mida toetab Viljandi linnavalitsus.

Liikumispuuetega inimeste liit koostas hasartmängumaksu nõukogu rahaga projekti, et luua veebiportaal, milles on kaardistatud riiklike ja ühiskondlike objektide ligipääsetavus liikumispuudega inimestele. Töö tulemusena valmis veebilehekülg http://liikumisvabadus.invainfo.ee, mis võimaldab koguda, töödelda ja analüüsida mitmesuguste objektide ligipääsetavust kõikjal Eestis.

Mitte ainult puudega inimestele

Liikumisvõimalusi pole veebi tarbeks varem Eestis kirja pandud. Projekti sihtgrupp on peale liikumispuudega inimeste nende hooldajad, abistajad, tugiisikud, riiklikud ja ühiskondlikud organisatsioonid, turismifirmad ja eraettevõtted. Viljandis hakkab liikumisvõimalusi uurima Villu Urban, kes ka ise kasutab ratastooli.

«Meie sihtgrupp on tegelikult laiem: lisame siia nägemispuudega inimesed, vanurid, lapseootel naised ning emad lapsevankrite ja väikeste lastega,» selgitas Urban. «Kõik nad peavad saama usaldusväärset teavet hoonete ja rajatiste ligipääsetavusest.»

Esialgsete hinnangute järgi tuleb Viljandis ülevaade anda rohkem kui sajast ühiskondlikust objektist. Nende hulka kuuluvad riiklikud ja ühiskondlikud hooned, äri- ja kaubandusettevõtted, meditsiiniasutused, majutus- ja toitlustuskohad ning kultuuri-, turismi- ja transpordiobjektid. Kogutud info saab kõigile kättesaadavaks veebilehe vahendusel.

Abi ka lihtsatest lahendustest

«Töö käigus suhtleme asutuste omanikega ning jagame infot ehituslike invanõuete kohta,» ütles Urban. «Samuti lepime kokku, kuidas jõuavad ligipääsetavuses aset leidnud muudatused veebilehele. Süsteem toimib ainult siis, kui infot kogu aeg uuendatakse.»

Viljandi maavalitsuse puuetega inimeste kaitse spetsialisti Gert Elmaste hinnangul on tegemist äärmiselt vajaliku ettevõtmisega.

«Viljandis on puudega inimesel üsna raske liikuda,» nentis Elmaste. «Peamine on see, et liikumispuudega inimene saaks rahuldada oma elementaarseid vajadusi, aga Viljandis ei pääse ratastooliga mitte ühtegi avalikku käimlasse.»

Kasutada saaks Viljandi spordihoones, bussijaamas ja veel mõnes üksikus kohas asuvaid tualette, kuid sellekohast märgistust linnas pole.

Elmaste arvates peaks iga uusehitise komisjonis kindlasti olema inimesi, kes hindavad hoone ligipääsetavust puudega inimese vaatepunktist.

«Mõnikord oleks abi ka lihtsatest asjadest,» lausus Elmaste. «Näiteks apteekidel võiksid olla väljas kellanupud, mille abil liikumisraskustega inimene saaks endast märku anda. Samuti on tähtis, et treppidel oleksid nõuetekohased käsipuud.»

Villu Urbani väitel on ühiskond liikunud siiski paremuse poole.

«Usun, et kümne aasta eest poleks sellisele projektile raha ega arusaamist leidunud.

Eestist on teada palju kurioosumeid, kus justkui oleks puuetega inimestele mõeldud, aga tegelikult võib vahel leida kaldtee, millel tuleb ootamatult trepp vastu.»

Ta tõi näiteks Viljandi spordihoone kaldtee, mis on liiga järsk, nii et ratastooliga inimesel läheb ikkagi kõrvalist abi vaja. «Viljandi haigla kaldtee ei kannata üldse kriitikat. Et pensioniametisse minna, pean ootama Tasuja puiesteel senikaua, kuni mõni möödakäija mind järsust kaldteest üles lükkab.»

Urbani sõnul on Viljandi uusehitistesse enamasti võimalik pääseda. «Tartu tänava uues hoones saab ainult esimesele korrusele, kuigi teisel korrusel on avalikud asutused,» nentis ta. «Lähemas tulevikus soovime lahendusi eelkõige meditsiini- ja ametiasutustes, kuhu on puudega inimestel rohkem asja. Need on kõige kehvemas seisus.»

Projekti lõppedes esitatakse ligipääsetavuse analüüs objektide kaupa. Samuti pakutakse välja lahendused, kuidas olukorda paremaks muuta. «Ideaalis näeme Viljandit kahtlemata linnana, kus kõigil on liikumiseks võrdsed võimalused,» lisas Urban.

Kaardistamisega loodab ta pihta hakata paari kuu jooksul.

ARVAMUS

Helmen Kütt,
sotsiaalameti juhataja

On väga südantsoojendav, et meil on inimesed, kes niisugust tööd teevad. Linn andis selleks projektiks 30 000 krooni. Villu Urban on saanud sellise info kogumiseks ettevalmistuse ning ta on ekspert, kes võib hakata uusehitiste valmimisel andma asjatundlikku nõu. Ma pean tähtsaks ka seda, et kogutud info on ühises andmebaasis ja kättesaadav kõikjal Eestis.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0