/nginx/o/2021/02/11/13624525t1h45eb.jpg)
Karksi vallas Polli külas istandust pidav osaühing Fruitexpert SP on omaniku väitel saanud märkimisväärset kahju, mille põhjustas valearvestus keskkonnaameti tellitud karuputke hävitamisel. Väidetavalt jäi ettevõte ilma suurest kogusest mustasõstraistikutest.
Osaühingu juhatuse liige Toomas Rüütmann rääkis, et oli keskkonnaameti tellitud putketõrje allhankega kursis, kuid tal ei olnud infot kinnistul tehtava tõrje kohta.
«Tegime istanduses mehaanilist tõrjet ja avastasime istikutel kahjustused,» kõneles ta. «Algul kahtlustasime taimekahjureid, kuid peagi selgus, et on käidud mürki pritsimas. Kohe andsin hävitustööst ka vastavatele instantsidele teada.»
Hüvitamise algus tundus ladus
Keskkonnaameti ja põllumajandusameti taimetervise osakonna komisjoni inimesed tulid kiiresti olukorda kontrollima. Esialgu läks Toomas Rüütmanni sõnul kõik väga ladusalt ning pooled mõistsid teineteist. Tehti vajalikud proovid ja kontrolliti detaile. Selgunud faktide valguses esitas firma kahjunõude, mille suurus oli 16 562 eurot.
Keskkonnaamet lubas kahjukannatajale vastuse anda juba eelmise nädala alguseks, tegelikult saabus see käesoleva nädala esmaspäeval. Sellest võib lugeda, et kahjunõudja ei ole keskkonnaameti arvates tõendanud, et põõsad on hukkunud just praegusel vegetatsiooniperioodil ning keskkonnaameti tellimusel tehtud putketõrje tõttu.
Seda, et põõsaste hävimise põhjus on karuputke vastu kasutatavad herbitsiidid, ei kinnita nende andmeil ka põllumajandusuuringute keskuse tehtud ekspertiis. Selle kohaselt istanduse mustasõstrataimedest võetud proovidest taimekaitsevahendite jääke ei leitud. Keskkonnaamet leidis, et kuna neljal aastal on istanduses karuputke tõrjeks kasutatud sama meetodit ning varem ei ole kahjustusi tekkinud, on tõenäoline, et põõsad võisid hävida muul põhjusel.
«Kahjustatud on 1274 mustasõstraistikut, millest täielikult hävinud on 680 ja osaliste kahjustustega 594 noort taime,» täpsustas Rüütmann. Kahjunõude aluseks olid tema sõnutsi aiandusliidu määratud hüvitise hinnad. «Näiteks kui marjakultuur on üheaastane, on tema hind 6 eurot. Vahepealne väärtus määratakse arutluse teel.»
Kahjunõudega ei nõustuta
Keskkonnaamet ei nõustu ka esitatud kahju arvestusega. Ametlikus vastuses peeti kahjunõuet põhjendamatult suureks ning juhiti tähelepanu tõigale, et istanduse ala oli 2010. aastal kaetud karuputkega, mistõttu oli enne riikliku karuputketõrje algust mustasõstraistanduse rajamine komplitseeritud ning just keskkonnaameti tellitud tõrje tulemusena kujunesid alal istanduse rajamiseks soodsad tingimused.
Samuti lisati, et keskkonnaamet on tasunud katastriüksusel istanduse alal tehtud karuputketõrje eest kokku 3480,25 eurot. Nimetatud summa tulevat võimalikust kahjuhüvitisest maha arvata, sest kui keskkonnaamet ei oleks seal karuputke tõrjunud, oleks istanduse omanik pidanud ise need kulud kandma.
Rüütmanni andmeil rajati istandus tõepoolest 2011. aastal, kuid ta pole nõus keskkonnaameti väitega, nagu oleks seal karuputketõrjet tehtud. Tema väitel võeti siis maha vana õunaaed, tehti umbrohutõrje ja hoiti maad musta kesana.
«Eelmisel aastal lasime oma istanduse ära hinnata. Selle järgi on kahjunõue saanud ka oma summad,» lausus Rüütmann. Ta tõdes, et nõudes pole arvesse võetud istikute vahetamisega seotud tööjõukulusid ja hävitatud istikutelt saamata jäänud tulu.
Lahendus võibki tulemata jääda
Toomas Rüütmanni hinnangul tuleb taastada õnnetusele eelnenud olukord. «Selge, et kulu on suurem. Istikud tuleb välja võtta, teha ettevalmistustööd, uued istikud soetada ja istutada,» kirjeldas ta ees ootavat kadalippu.
Paraku pole uute istikute saagijõudlus tema sõnutsi sama. «Noorte istikute järelkasv võtab aega. Samas on istandusel oma kindel eluiga. Praegu on istanduses peaaegu 1300 istikut, mis võiksid veel kolm aastat kesta,» nentis Rüütmann. Ta lisas, et sellises olukorras vahepeal väljavahetatud istikuid teiste vahele püsti ei jäeta. Kultiveerida tuleb kogu istandus ja sedasi jääb saak neilt põõsastelt saamata.
Dokumendi lõpus palus keskkonnaamet Fruitexperdil esitada tõendid põõsaste hävimise aja ning põhjuste kohta hiljemalt 12. septembriks ning andis teada, et käsitleb kahjunõuet puudustega esitatud taotlusena. Kui taotleja ei kõrvalda nimetatud puudusi tähtajaks, jätab keskkonnaamet taotluse läbi vaatamata.
Kuigi Rüütmanni jutu järgi on hävinenud istikud praeguseks juba välja kaevatud, kavatsetakse kogu asjasse puutuv dokumentatsioon läbi töötada ning vajaduse korral keskkonnaametile hagi esitada.
Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Madli Linder vastas Sakala päringule lühidalt, et kuna Fruitexpert oli jätnud tekkinud kahju asjaolud põhjendamata, ei võtnud keskkonnaamet kahjunõuet esialgu menetlusse.