Neljapäeva õhtupoolikul tervisejooksu teinud viljandlanna sai ootamatult tunnistajaks jõhkrale loomapiinamisele. Et nelja väikese lapse tegu on äärmiselt šokeeriv, soovitab «Sakala» edasi lugeda vaid tugeva närvikavaga inimestel.
Väikesed lapsed piinasid jõhkralt kajakapoega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Janika Kangus rääkis, et oli neljapäeva õhtul kella poole üheksa paiku Männimäe ridaelamute taga kulgeval terviserajal jooksmas, kui nägi ühest lõpuni ehitamata majast välja tormamas nelja 4—8-aastast last. Naise tähelepanu köitis nuttev poiss, kes oli kätt kõrvetanud. Küsimusele, kuidas õnnetus oli juhtunud, vastas kõige väiksem tüdruk, et poisid olid tahtnud kajakast zombi teha.
«Nad hüüdsid: «Tulge ma näitan, tulge ma näitan!» Ja siis nägin seda söestunud laipa, mille ümber olid ajalehed ja vanad riideräbalad,» rääkis Kangus.
Lapsed ütlesid talle, et olid kajaka leidnud Riia maantee majade juurest ja toppinud ta kilekotti. «Üks lastest rääkis, kuidas tema isa ütleb, et kõik kajakad tuleb maha tappa, ja et isa ise oli ühel kajakal maja ees labidaga pea maha löönud.»
Kanguse hinnangul ei tajunud lapsed üldse, et oleksid midagi valesti teinud, ning kõnelesid juhtunust ausalt ja avameelselt. «Lapsed rääkisid, et üks poistest oli enne elusalt põletamist linnul kääridega noka ära lõiganud ja raudnaelaga silmad peast torganud,» meenutas ta.
«Minul võõraste lastega õigust riielda pole, nii ma ütlesin, et minge koju ja rääkige seal ka kõik ära. Üks tüdruk, kes nuttis, ütles, et tema läheb ja räägib kõik ära. Samas see poiss, kes oli raudnaelaga torganud, muigas, vaatas oma kinganinasid ja hoidis oma põlenud näppu,» kõneles Kangus.
Veel samal õhtul läks Kangus koos oma täiskasvanud pojaga ja mattis kajakapoja maha.
Viljandi linnavalitsuse sotsiaalameti juhataja Livia Kask ütles, et looga võivad tegelda noorsoopolitsei ja ameti enda lastekaitsetöötajad. Tema sõnul saavad sotsiaalametnikud sellise juhtumi puhul vaid vanematega rääkida ja neile juhtunu tõsidust selgitada. Et lapsed on väikesed, piirduks Kase hinnangul samade meetmetega ka politsei.
Eesti loomakaitse liidu president Heiki Valner teab oma praktikast lugusid, kus esimese või teise klassi lapsed on loomi piinanud ja seda filminud ning teised lapsed on loomapiinajaid seejuures vaadanud kui kangelasi. Valneri hinnangul algab hoolimatus loomade vastu kodust, kus vanemad kiruvad tüütuid kajakaid või kasse ja annavad nii lastele edasi suhtumise, et nende loomadega võib jõhkralt ümber käia.
Tema sõnul on loomapiinamine kriminaalkorras karistatav, kuid tegelikult nende küsimustega eriti tegelda ei taheta. Valneri ütlemist mööda on loomakaitse liit teinud kolm aastat teavitustööd Harjumaa koolides, kuid mujale pole raha ja kohaliku huvi puudumise tõttu jõudnud. Lapsi tuleb selles aga kindlasti harida, sest Valneri andmetel kinnitab üks Ameerika Ühendriikides korraldatud uuring, et enamik mõrtsukaid on lapsepõlves loomi piinanud.