Esimesed telkijad tõid mõnusa meeleolu

, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Kenno Soo

Neljapäeval kell 10 avatud järveäärses telklas olid lõunaks vaiad maasse kinnitanud rõõmsameelsed folgilised nii kodu- kui välismaalt.

Telkla väravates võtsid tulijaid vastu energilised vabatahtlikud, et juhatada nad telkimisalale. See näeb välja nagu autoparkla — igale telgile on arvestatud väike lintidega piiratud maalapike.

Tartust kohale sõitnud Kadri Saare, kes on folgil käinud ka eelmistel aastatel, tuli seekord varakult kohale, et leida hea telkimiskoht. «Lootsin telgi seada mõne puu alla, et päikselise ilma korral liiga palav ei hakkaks. Selle platsi miinus on aga see, et siin polegi varjulisi kohti,» rääkis Saare. Sellest hoolimata kavatseb ta festivali täiel rinnal nautida ning tema kindel soov on pilk peale heita India folkbändile.

Saarest mõni meeter edasi oli end sisse seadnud Läti hipiperekond Grimms. Pereisa Andrejs Grimms on kahel eelmisel aastal festivalil käinud oma bändi Future Folk Orchestraga ja esinenud rohelisel laval. Sel aastal tuli ta oma naise Kristine Grimmsi ja kolme väikse lapsega. Nad rääkisid, et neid meelitab folgile siinne vaba ja positiivne õhkkond ning muidugi muusika.

Telkla seni suurima telgi omanik oli Mari Öö koos sõbraga, mõlemad olid kohale sõitnud Tallinnast. Öö jaoks on tänavune folk kolmeteistkümnes ning seekord tuli ta kohale juba mitu päeva varem autoga, mida festivali ajal hakatakse kasutama kapina. «Auto jätame üles linna ning hoiame seal kampsuneid ja muud kraami, mida võiks vaja minna — siis pole vaja alla telgi juurde tulla,» selgitas Öö.

Telklas vabatahtlikuna töötav Helle Laanes on sama tööd teinud ka eelmistel aastatel. Tema kinnitust mööda võib telkijate käitumisega rahul olla ja telklas valitseb mõnus õhkkond kogu aeg.

Samamoodi on nii telkijate kui festivaliga üldiselt rahul telklast paar sammu eemal asuva maja elanik Meeli Roosalu. Ta korrastas parajasti oma aeda, et folkijate ümbrus kaunis oleks. Tallinna ülikoolis õppejõuna töötava Roosalu sünnipaik on Viljandi ning oma sõnul on ta parema poole oma elust veetnud just siin. Folgirätikut kandev Roosalu arvas, et see on üdini positiivne festival ning parim, mida selline väikelinn nagu Viljandi tahta võib.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles