Õunakasvatus on kuuskümmend aastat olnud Polli teadlaste üks põhilisi uurimisobjekte. Foto: Peeter Kümmel

Tänavu möödub 60 aastat Eesti aianduse teaduskeskuse asutamisest Polli.

Pollis asuvat teaduskeskust on 60 aasta jooksul reformitud mitu korda.

1945. aastal asutas toonane Põllumajandusministeerium Polli Aianduse ja Mesinduse Uurimise Instituudi. Teadustööd alustati kõikidel aianduslikel erialadel ja mesinduses. Üsna varsti anti teaduskeskus Teaduste Akadeemia haldusalasse ja nimetati ümber Taimekasvatuse Instituudi Polli filiaaliks.

1956. aastal viidi põllumajanduslik teadustöö taas Põllumajandusministeeriumi haldusalasse ning Polli teaduskeskusest sai pikemaks ajaks Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teaduliku Uurimise Instituudi Polli katsebaas.

Aastail 1992—1995 oli Polli katsebaas Põllumajandusministeeriumi otsealluvuses.

Maaomandiga seotud muudatused

1960. aastal laiendati Polli maavaldusi 1500 hektarini ning katsebaas muutus teadus- ja tootmismajandiks, mille põhitootmisaladeks kujunesid aianduse kõrval piimakarjakasvatus ning teravilja ja kartuli eliitseemnekasvatus.

1995. aastal seni heade töötulemustega silma paistnud majand pankrotistus ning anti üle Eesti Põllumajandusülikoolile. Majandiga liidetud endised talumaad tagastati õigusjärgsetele omanikele, kõik tootmisharud peale teadustööks vajaliku puuviljanduse likvideeriti ning moodustati Eesti Põllumajandusülikooli Polli Aianduse Instituut.

Alates käesoleva aasta algusest sai väikesest instituudist põllumajandusülikooli struktuuri reformi tõttu Eesti Põllumajandusülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi Polli Aiandusuuringute Keskus.

Aja jooksul on mõnevõrra muutunud ka teadustöö. Juba esimesel aastakümnel viidi köögiviljanduse ja ehisaianduse uurimistöö mujale. 1992. aastal lõpetati ka mesinduse uurimine ning Polli jäi ainult puuviljandusega seonduv teadustöö, mis oli domineerinud teaduskeskuse rajamisest saadik.

Läbi aegade on Polli prioriteet olnud puuvilja- ja marjakultuuride sordiuurimine ning -aretus. Pikaajalise töö tulemusena on riigi viljapuud ja marjakultuurid muutunud oluliselt külmakindlamaks ja kohalikele oludele sobivamaks.

Polli uued sordid

Aretatud on 93 uut sorti, neist kõige enam õuna-, ploomi- ja maguskirsisorte.

Praegu on vabariigi soovitussortimendis 26 Pollis aretatud sorti: õunasordid «Kaja», «Katre», «Koit», «Krista», «Sügisdessert», «Talvenauding» ja «Tiina»; pirnisort «Pepi»; ploomisordid «Ave», «Julius», «Kadri», «Liisu» ja «Suhkruploom»; maguskirsisordid «Arthur», «Elle», «Karmel», «Meelika», «Mupi», «Norri» ja «Polli murel»; vaarikasordid «Helkal» ja «Tomo»; must sõstar «Varmas»; valge sõstar «Hele» ja karusmari «Polli esmik».

Läti soovitusnimekirjas on 17 Pollis aretatud sorti.

Viimasel ajal on aretustöös üha enam tähelepanu pööratud viljade haiguskindlusele ja kvaliteedile.

Pollis on suur teistest riikidest sisse toodud sortide kollektsioon, kokku ligi 900 säilikut, mida kasutatakse uurimistöös ja uute sortide aretamisel lähtevanematena. Polli on veel tuntud kui puuvilja- ja marjasortide andmepanga koostaja ja geenivaramu säilitaja.

Ka agrotehnika on tähtis

Teine oluline uurimissuund on olnud puuvilja- ja marjaaedade agrotehnoloogia täiustamine ja kohalikele oludele kohandamine. Uuritud on eri kultuuride väetamist, istutustihedust, mullaharimist, multšide kasutamist, lõikust ja muud.

Viimasel ajal on päevakorral olnud viljapuude nõrgakasvuliste pookealuste aretamine ja mujalt toodud aluste Eesti kliimaoludesse sobivuse uurimine. Eesmärk on võimalikult ulatuslikult rajada vara valmivate viljadega, rohke ja kvaliteetsema saagiga madaltihedaid aedu. Uuritakse ka puuvilja- ja marjakultuuride maheviljeluse võimalusi.

Uute kultuuride hulgast on uurimistöö tulemusena esile kerkinud astelpaju, millega korraldatakse väetamise, lõikamise ja masinkorje katseid.

Kolm teadurite põlvkonda

Polli teadustöötajate kaader on olnud stabiilne. Kuid juba on tööle asumas kolmas põlvkond.

Esimese põlvkonna teadlased — uurimisasutuse rajaja doktor Aleksander Siimon ja tema lähemad töökaaslased Julius Eslon, Jakob Palk, Johannes Parksepp ja Arthur Jaama on juba ammu manala teel. Tublisti on hõrenenud ka teise põlvkonna read. Jäädavalt on lahkunud kauaaegsed töötajad Laine Ilus, Evald Pärtel, Evi Jaama ja Jüri Nuust. Teise põlvkonna teadurid on valdavalt pensioniealised, kuid osa neist jätkab tööd kas osalise või täiskoormusega.

Praegu töötab kaksteist teadurit, neist kolm osalise tööajaga. Neil kõigil on teaduslik kraad. Tööd juhib ja koordineerib noor doktorant Ave Kikas, kes tegeleb ka marjakasvatusega.

Õuna- ja pirnisorte on juba 35 aastat aretanud Kalju Kask, luuviljaliste sorte uurib ja aretab Heljo Jänes ning marjakultuuride sorte Asta Libek ja noor teadur Liina Hanni.

Õuna- ja pirnisorte uurivad Toivo Univer ja noor teadur Krista Tiirmaa. Toivo Univer tegeleb veel õunapuude kloonaluste aretamise ja Krista Tiirmaa geenivaramuga. Õunapuude pookealuseid uurivad Edgar Haak ja noor teadur Neeme Univer.

Astelpaju agrotehnoloogiaga tegeleb Edgar Haak ning luuviljaliste ja maasika agrotehnoloogiaga Liidia Klaas, taimekaitse ja maheviljelus on aga Kersti Kahu ning viljade keemiline koostis Koidu Peldi tähelepanu all.

60. aastapäev

Polli teaduskeskuse 60. aastapäeva tähistati 8. ja 9. septembril rahvusvahelise konverentsiga Tartus. Ühtlasi tutvuti puuviljandustööga Rõhu katsejaamas, Seedri talu puukoolis ja Polli katseaedades.

Konverentsil esinesid ettekannetega puuviljandusest teadustöötajad Baltimaadest, Soomest, Poolast, Venemaalt, Ungarist ja Türgist.

Allikas: Polli Aiandusuuringute Keskus

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.56