Pimekohting hõrgutistega

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õhus on elevust. Külalised ei tea veel, et asuvad sööma toorest loomaliha.
Õhus on elevust. Külalised ei tea veel, et asuvad sööma toorest loomaliha. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eelmisel reedel olin lahkesti palutud pimesöömisele kohvikusse Harmoonia. Tegin klassikalise vea ja kasutasin paari sündmusele eelnevat vaba tundi sõpradega pannkoogiõhtu pidamiseks.

Kui kohale jõudsin, oli fotograaf kohviku juhataja Kevin Rommeli juba seina äärde pannud ning sihtis teda kõikvõimalikke poose peale sundides objektiiviga. Uurisin ääri-veeri, mis mind siis õigupoolest ees ootab. Et mu ainus pimedas toitumise kogemus oli öösel elektrita sauna eesruumis kobamisi räim tomatis konservi otsimine, polnud ootused just kõige kõrgemad.

Kohvikus oli valgus hämaraks kruvitud ning külalisi ootas pidulikult kaetud laud, kus iga istekoha juurde oli pandud silmaside. Jõudsin vaid mõelda, et mida kõike tänapäeva eurooplane igavusest ära ei tee, kui silmasin täidetud veinipokaali. Töö ajal tilgake meeldivat toonusetõstjat! Leebusin nagu ema kaissu pääsenud karupoeg.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles