Kavaku talu peremees Priit Tasane on püha viha täis, sest Pärsti järve ääres talle kuuluvale poolsaarele tekivad ikka ja jälle kilekotid, plastnõud, suitsupakid ja muu sodi. Kuigi ta tekkiva laga alati ära koristab ning üritab kurikaelu eramaad tähistavate siltidega eemale peletada, ei ole sellest tulu tõusnud.
Taburetid ja muud jäljed viitavad sellele, et prahi jätavad maha õngitsejad, kes püüavad sealt linaskeid, särgi ja hauge. Samasuguse hädaga on Priit Tasase jutu järgi kimpus ka teised järveäärsete maade omanikud.
Eramaa sildid heidetakse kõrvale
«Korjan prügi järjepidevalt, aga see tekib taas ning eraomandi sildidki heidetakse kiirelt eemale. Ükskord juhtus see 15 minutiga. Kuulsin, kuidas hüüti, et näe: keegi loll on sildi üles pannud,» rääkis Priit Tasane. «Kui märkan prahti ja lähen õngitsejatega tõrelema, siis kinnitavad nood pahaselt, et nemad sodi maha ajanud ei ole.»
Hobuseid pidava taluniku sõnutsi on tal alatasa mure ka nendega, kes kihutavad mootorrataste ja -saanide ning ATV-dega üle tema maade. «Kui ma ratsutan ning tsikliga kimaja ootamatult ette keerab, võin surma saada,» kõneles ta.
Võib juhtuda ka teistpidi. Mees tõi näite, kuidas ta kord traktoriga oma maal sõites pidi sissetungijale otsasõidu vältimiseks kõrvale pöörama ning sõitis oma masina katki. «Mootorsõidukiga eramaal kihutades võiks omanikult küsida, kas ta lubab seal sõita,» sõnas Tasane.
«Mu hobune astus koplis jala klaasikildude peal katki, keegi oli sinna pudeli puruks visanud,» jätkas ta pahategude loetelu. «Pidin selle õnnetuse järel hobuse magama panema. Oli väga kurb ja majanduslik põnts muidugi ka.»
Viisakas külaline saab paadi tasuta
Priit Tasane rõhutas, et ta ei pane eramaasilte üles kiusu pärast, vaid selleks, et veidigi lagastajate vastu kaitset saada. «Kui minult küsitakse luba ja viisakalt käitutakse, luban hea meelega inimesi oma maale kalastama. Olen isegi paati laenanud,» rääkis ta.
Prügistamishädaga puutus ta aastaid kokku ka lähikonnas oleval Kuuni järvel. Sellele kogunes talviti viinapudeleid, pudelikilde, plasttaarat, õllepurke ning muud laga. «Enne jääminekut korjasin tihti mitu kanuutäit rämpsu, sest ma ei tahtnud, et see kõik hiljem põhja vajuks,» selgitas Tasane. Viimastel aastatel on ta talviti Kuuni järvele jääraja teinud ning sel ajal ei ole sinna enam sodi tekkinud: küllap on autod kalamehed eemale peletanud.
Tuntud Viljandi kalamees Igor Nael möönis, et igameheõiguse järgi peab järvede juurde, kui need ei kuulu ainult ühele omanikule, pääsema päikesetõusust loojanguni. «Mõistan siiski ka maaomanikke, kes peavad alatasa koristama purjutavate seltskondade jäetud prahti,» ütles kalamees. Ta tõi näiteks Viljandi lähistel oleva karjääri, mille ümbrusse on viimastel aastatel tekkinud tohutud prügimäed.
Puiatu kandi kalamehe Rein Arvisto sõnutsi tõsised loodusearmastajad ja kalamehed prahti maha ei jäta, sest see ei käi nende eetikaga kokku. Ühtlasi eelistavat nemad enamasti käia kõrvalisemates paikades. «Kõige hullemad lagastajad on looduses alkoholi pruukivad pühapäevasuvitajad, kes muu hulgas ka kala püüavad,» tõdes ta.
Arvisto jutu järgi on kohutav sigadus, kui kõigele lisaks veel pudeleid puruks visatakse. «Inimesed võiksid mõelda, mis juhtub, kui nende kallim või laps kalda ääres või vees kõndides seetõttu rängalt viga saab,» osutas ta.
«Läinud nädalavahetusel oli Viljandi lähistel karjääris aetud üks auto poolenisti vette ja peremees pesi seda kemikaalidega, kuigi lähistel ujusid teised inimesed. Hurjutasin teda kurjalt, lõpuks mees taandus,» kõneles Arvisto. Ta soovitas inimestel looduses viisakamalt käituda. Sel juhul tekiks ka keelavaid eraomandisilte vähem.
Lagastajat ootab kopsakas trahv
Viljandimaa keskkonnakaitseinspektori Lauri Lani sõnutsi on soojemal ajal suurenenud veekogude ääres toimepandud rikkumiste arv. Suurt muret valmistavad autojuhid, kes pargivad masinad veepiirile või suisa esiratastega vette. Tihtipeale tehakse seda Viljandi suvitajate seas populaarseks supluskohaks saanud Raudna karjääris, mis asub Raudna looduskaitsealal. Kuigi karjääri ääres on kaks tähistatud parklat, väidab enamik rikkujaid, et ei märganud väljas olevaid tähistusi või sõitsid randa teiste suvitajate eeskujul.
Lauri Lani ütlemist mööda on keskkonnainspektoritel raske seostada kedagi konkreetse prahihunnikuga, kui rikkujat teolt ei tabata. «Tahan koputada kaaskodanike südametunnistusele: inimestel peaks jätkuma julgust rikkujaid korrale kutsuda,» ärgitas inspektor.
Jäätmeseadus lubab karistada neid, kes panevad prahti maha väljapoole jäätmekäitluskohta, 300 ühikuni ehk 1200 euroni kuuluva trahviga. Otsest järelevalvet prügistajate tegevuse üle korraldab kohalik omavalitsus.
Mootorsõidukitega vales kohas liiklejate kohta on samuti tulnud Lauri Lani sõnutsi kaebusi ja neidki trahvitakse. Looduskaitseseadus võimaldab karistada ranna või kalda kasutamise või kaitse nõuete rikkumise eest 300 ühikuni kuuluva trahvi või arestiga.
ERAMAA
Eramaal liikumist reguleerib igaüheõigus.
• Seal tohib liikuda päikesetõusust loojanguni, kui sellega ei tekitata maaomanikule kahju.
• Kui eramaa on tarastatud või tähistatud liikumist keelava märgiga, on selle läbimiseks vaja omaniku luba.
• Igaüheõigusega saab tutvuda veebilehel https://www.eesti.ee/est/teemad /keskkond_loodus/looduskaitse/liikumine_looduses_igauheoigus.
Allikas: «Sakala»