Mai eelviimasel nädalal panid istutusmasinal töötavad naised põllule maha ettekasvatatud kapsataimed. Kokku sai varast ja hapendamiseks mõeldud hilist peakapsast ning lillkapsast mulda 75 000 taime.
«Mõne vao panen prooviks ka seemnest,» lausus Argo Lääts.
Kapsaste kõrvale tuleb kaalikapõld, sest mõlemad on ristõielised kultuurid.
Kevadise istutamise ja külvamise loodab ettevõtja lõpetada sel nädalal. 26 hektaril hakkavad peale kapsaste ja kaalikate kasvama veel avamaakurgid, tomatid, porgandid, sibulad, porrud ja kõrvitsad.
5000 kõrvitsataime tahab Lääts kileaukudesse või saepurumultšist ümbritsetuna maha panna umbes hektarile. «Need lähevad söödimaale puhanud mulda,» nentis ta.
Peaks ära tasuma
Umbrohu vastu kavatseb Argo Lääts võidelda vaheltharimisega, keemilist tõrjet, ka kahjurite puhul, ta esialgu teha ei plaani. «Kui, siis mõistlikkuse piirides,» lisab ta.
Praegu mõtleb ettevõtja, kuidas korraldada taimede kastmist, juhul kui suvi tuleb kuiv.
Esimestest taimedest osa sai külmast näpistada, kuid kapsas kannatab Läätse sõnul mõne külmakraadi ära ja taastub. Varajane kapsas peaks tal turule jõudma poolest juunist.
Toodangu turustamiseks on Läätsel lepingud Salvestiga, näiteks kurki läheb töötlejale 20 ja kõrvitsat 10 tonni. Mehe põhimõte on müüa kaup otse, hulgimüüjate vahenduseta.
«Kasvatan mitut sorti kultuure, see annab võimaluse müüa neid paljudele soovijatele. Kui kasvatad ühte kultuuri, on mõttekas ainult ühe kokkuostjaga äri teha,» selgitab ta.
Lääts on kindel, et praeguste hindade juures tasub köögivilja kasvatamine ennast ära, sest tema pakutav omahind on kodumaise toodangu eelistajatele taskukohane.
«Ma pole miljonilisi masinaid ostnud, ajan omadega läbi,» nimetab ettevõtja ühe võimaluse, kuidas kulud väikesed hoida. Tal on olemas Case ja T-25 traktor, kapsaistutus- ja kartulipanemismasin ning vaheltharija, vaja oleks veel kartulikombaini.
Vana laut hoidlaks
Argo Lääts ostis ära ka paarkümmend aastat tühjana seisnud Tusti laudakompleksi, kuhu tuleb esialgu hoidla.
«Praegu on mul suvised plaanid, edaspidi tahan aga veel investeerida ja oma kauba töötlemiseni jõuda,» räägib ta.
Tusti küla rahvale pinnuks silmas olnud laudakompleksi käisid talgute korras koristamas Läätse sugulased ja tuttavad. Nüüd tuleb seal betoonpõrandad valada, aknad kinni müürida, elekter kohale tuua ja veel palju muudki teha.
«Eks siis näe, mis teistest hoonetest saab,» ütleb noor mees. Ühte, praegu lagunevate palkseintega lauta plaanib ta rajada kasvuhoone.
Köögivilja kasvatamise alustamiseks taotles Argo Lääts põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametist põllumajandusega alustava noore ettevõtja toetust ning investeeris ettevõtmisse ka oma raha. Laenu pole ta võtnud — ega pangad seda praegu eriti anda tahagi.
«Mul oli juba aastaid mõte, et võiks midagi ette võtta,» nendib Lääts. Seni on ta põllumajanduses teinud palgatööd.
Õppinud põllumees
Argo Lääts on lõpetanud Olustvere maamajanduskooli ja saanud maaülikoolis agronoomia erialal magistrikraadi. Tema vanemad tegelevad Viiratsi vallas piimakarja pidamisega.
Praegu on Lääts füüsilisest isikust ettevõtja ning elab abikaasaga Lohu talus. Maa on ta rendile võtnud ja tahab sellele veel lisa: kavas on laudakompleksi ümbert kuuelt hektarilt võsa maha võtta.
Argo Läätse toodangu kaubamärgiks peaks saama Argo Agro.
