Üks etenduse «Vaterland» kolmest näitlejast Marianne Kütt Foto: Maarja Noormets

Kas see oli teatri- või tantsuetendus või hoopis muusikaline revüü näitlejate kaasabil? Võib küsida ka nii: kuivõrd on tantsufestivalil õigustatud ebamäärase žanrimääratlusega etendus?

Tänapäeva tantsu- ja kindlasti ka teatrimaailmas on uuenduslikud nähtused seotud just kunstiliikide- ja žanritevaheliste piiride kadumisega. Tantsus võetakse tihtilugu kasutusele video- ja teatritekste ning teatris katsetatakse samuti uusi vahendeid ja võimalusi. Oluline on — olgu see teater või tants —, et etendus oleks huvitav ning pakuks vaatajale maailmapildi avardumise rõõmu.

Teatri ja tantsu piirid on taandumas

Just seda «Vaterland» pakkuski. Tänu lavastaja kindlale ja samas lihtsale kontseptsioonile.

Etendus oli huvitav ja elamuslik. Argielule ja rähklemisele vastanduva harmoonilise täiuseideega andis see loodetavasti kogu järgnevale festivalile häälestuse, ideaali, mille poole püüelda.

Etendus üllatas ja pani mõtlema. Pani mõtlema teatri ja tantsu piiride taandumisele. Pani kahju tundma, et seda juhtus vaatama nii vähe inimesi. Rõõmustas aga see, et saalis oli kaugemaltki tulnud teatrirahvast. Küllap meelitas neid lavastaja nimi.

Niinimetatud laval, kolmel poodiumil, oli kolm näitlejat: Marianne Kütt, Anneli Rahkema ja Tarmo Tagamets, kaks naist ja üks mees, igaühel oma maailm.

Külgedel seisis kaks muusikut: paremal Taavi Kerikmäe, vasakul rahvamuusik Mari Kalkun. Muusikat oli etenduses palju ning aeg-ajalt näis, et just muusika on kogu lavalise tegevuse käivitaja.

Etendus algas paari taktiga Eesti hümnist, mis aga kiiresti Taavi Kerikmäe elektrilise hiiu kandle soologa sarkastiliseks improvisatsiooniks muutus. Näitlejad seisid sellest hoolimata püsti nagu sportlased enne võistlust, suud liikumas.

Ja siis see algaski. Iga näitleja tegutses oma üleasannete piires. Üks naine kiskus raevunult oma rõivaid puruks, olles vihane nii iseenda kui maailma peale. Teine asus rahulikult pead värvima ja seejärel tolmuimejaga askeldama, püüdes viimast kui mustusekübet kätte saada. Mees raseeris pikalt ja püüdlikult oma kiilas pead ning mediteeris kehaga.

Vahetevahel rollis, vahetevahel iseendaga

Kõige selle taustaks (või oli tegevus hoopis muusika taustaks?) kõlasid muusikalised improvisatsioonid hiiu kandle, akordioni ja häälega. Kolme näitleja rähklemisse lõikus teravalt muusikaline fraas «Päikesest hüljatud maa!».

Vaataja tähelepanu koondus kord ühele, kord teisele. Aeg-ajalt läksid näitlejate tegevused sünkrooni, luues rütmilise aluse muusikutele või teiste näitlejate tegevusele. Korraga haarasid kõik söögi järele, kuid igaüks sõi isemoodi, oma rütmi ja ülesandega. Korraga asusid kõik raadiouudiseid kuulama, kuid igaüks eri kanalilt, mees venekeelseid.

Kas näitlejate mängitud tegelaskujudel oli ka karakter selle sõna psühholoogilises tähenduses? Sellele ei julgegi üheselt vastata. Vahetevahel olid nad oma rollis, kuid kõige rohkem tegelesid iseendaga. Tegutsesid. Rähklesid. Ainult mõnikord harva vilksamisi üksteisele ja ka publikusse (muigvel?) pilke saates.

Sõnal kaal vaid muusikalise fraasina

Etenduses oli kõike, kuid kõige vähem sõna, seda teatri tegevuse alust. Ka siis, kui sõna oli valdav (kui Taavi Kerikmäe selgitas inglise keeles ja teaduslikult Heino Elleri «Kodumaise viisi» «struktuuri»), polnud selle tähendusel suurt kaalu. Kaal oli sõnal üksnes muusikalise fraasina.

Etenduse selgroog oli hoopis rütm. Mitte trummeldav, vaid rütm, mis loob elu ja liikumise, eelneb igasugusele tegevusele ning annab sellele tegevusele sisemise kulgemise süsteemi.

Etenduse puändiks kujunes Heino Elleri «Kodumaine viis» täiuslikus esituses. See andis kogu eelnevale tegevusele täiesti uue tähenduse. Avanesid looduse harmoonia ja jumalik ilu, mis eksisteerivad, hoolimata meie tegemistest ja sellestki, kas oskame seda kõike enda ümber näha ja aimata.

LÕPUETENDUSED

Täna oodatakse huvilisi festivali tasuta lõpuetendustele.

• Kell 11 esinevad pärimusmuusika aida kõrval vabas õhus Hollandi žonglöörid Marco Bonisimo ja Jeroen Regtien.

• Kell 12 on aidas Notafe rahvusvahelise suvekooli avatud lava.

Allikas: peakorraldaja Eve Noormets

LAVASTUS

«Vaterland» pärimusmuusika aidas

• Lavastaja ja kujundaja Andres Noormets

• Muusikud Mari Kalkun ja Taavi Kerikmäe

• Tegutsejad Marianne Kütt, Anneli Rahkema ja Tarmo Tagamets

• Tehniline tugi Rene Liivamägi

• Esietendus Noore Tantsu festivalil 7. juulil

Allikas: internet

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5