Lavastaja Kristi Teemusk on teksti kirjutanud Hans Christian Anderseni muinasloo ainetel.

Soovist maailmakuulsa muinasjutuvestja enamasti mitte õnneliku lõpuga lugusid väikelastele kohendada on ilmunud suur hulk ümberjutustusi, mis väikese merineitsi puhul ei lõpe merevahuks muutumisega, isegi mitte nõudega tappa armastatud prints, vaid lihtsalt võimalusega saada taas merineitsiks. Kristi Teemuski loos on mõlemad: nii traagiline merevahuks muutumine kui imeline pääsemine.

Heatahtlik nõiamoor

Väikese vaataja ette on toodud kena muinasjutumaailm, milles merineitsid moodustavad üheskoos hõljuva ansambli. Nad on omamoodi taustaks väikeõele ning malbeks kontrastiks merevõlurile (Keit Triisa), kes näeb välja kui efektne nõiamoor, kuid on oma südames üksik ja heatahtlik.

Täiskasvanud publikule leidub tekstis vahvaid viiteid tavapärasest muinasloost väljapoole. Nii õhkab maale saabunud väike merineitsi kopse õhku täis tõmmates, kui hea on olla kahepaikne, ning prints kirub poliitikat, mis teda abielluma sunnib.

Tekst kõlab nii otse kui lindilt. Lugu alustab muinasjutuvestja ning hääle kaotanud merineitsi mõtted on vaatajale kuulda.

Omaette kiitust väärib merineitsi (Egle Sild) oskus oma mõtteid ja tundeid ka hääleta edasi anda ning tema katsed inimmaailma reeglite järgi toimida kutsuvad saalis esile naerupahvakuid.

Hääl, mis juba muinasjutus ülimaks on hinnatud, mängib kaasa ka lavastuses. Nii on selgelt eristatav merevõluri hääl enne ja pärast seda, kui ta kauni merineitsi hääle endale saab.

Kuri ja ahne inimeste maailm

Huvitav ja ilmselt praktilisest vajadusest tingitud leid oli panna naaberkuningriike valitsema kuningannad (Kerstin Käärik ja Mairi Närripa). Nemad on küll kahjuks kurjad ja ahned, aga sobivadki nõnda illustreerima seda inimeste maailma, kuhu merineitsi kuuluda ei soovi.

Merineitsid tõdevad, et kui ka inimeste kuningas ei saa teha, mida tahab, vaid peab tegema seda, mida temalt nõutakse, ei ole inimene olemine suuremat väärt.

Nõnda saab muinasloo jooksul kenasti selgeks, et kuigi unistused on ilusad ja edasiviivad, ei tasu nende üks ühele täitumist nii väga soovida, sest iial ei või teada, mida see endaga kaasa toob.

Samuti saab ilmsiks, et mis teiste juures tundub kaunis ja ihaldusväärne, ei tee otse ümber istutatuna kedagi kaunimaks. Kõige parem on olla ikkagi see, kelleks sind loodud on.

LAVASTUS

«Väike merineitsi» Ugala lastestuudios

• Teatrile kirjutanud ja lavastanud Kristi Teemusk.

• Kunstnik Piret Räni, muusikaline kujundaja Üllo Kaur.

• Mängivad Egle Sild, Sten Aus, Keit Triisa, Helen Linn, Eliise Vainurm, Kristiina Kalliver, Merilin Jürjo, Kaisa Tillo, Brenda Pastimäe, Merili Otsma, Sandra Roosimaa, Kerstin Käärik ja Mairi Närripa.

Allikas: Ugala

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5