Kevadise ilma saabudes ei ole veekogudel õhukeseks ja rabedaks muutunud jääkiht turvaline. Päästeamet palub inimesi hoiduda nõrgale jääle minekust, sest see on eluohtlik.
Jääle minek on muutunud väga ohtlikuks
12. aprill 2013, 11:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soojema ilmaga sulab jää veekogudel õhukeseks, aga vesi selle all on tapvalt külm. Inimest kannab üldjuhul 10-sentimeetrine jääkiht, kuid päikese või vihmaga koguneb jäätunud pinnale vesi, mis muudab selle väga hapraks. Eriti õhukeseks on muutunud jää sildade juures, kõrkjate ümbruses ning allika- ja suubumiskohtades. Samuti on jõgedel jää alati nõrgem kui järvel või tiigil. Kevadel võivad jääolud muutuda tundidega — jõe- või järvejää, millest hommikul sai üle kõndida, ei pruugi õhtul inimest enam kanda.
Jää on alati pakkunud huvi ja põnevust lastele, kes ohtusid ei taju. Päästeamet palub lapsevanemaid, et nood ei jätaks lapsi veekogude läheduses järelevalveta ja selgitaksid neile jääle mineku ohtusid. Igal aastal on juhtunud traagilisi õnnetusi lastega, kes on vanema teadmata läinud õhukesele jääle ja läbi selle vette vajunud. Käesoleva aasta veebruaris kukkus Viljandimaal läbi tiigijää seitsmeaastane poiss, kes uppus.
Ka kalameestel tuleb reaalselt hinnata õrna jääga seotud ohte. Jääst läbivajumisel võib inimene uppuda ujumisoskusest hoolimata, sest külm vesi halvab tegevusvõime mõne minutiga. Jäisesse vette kukkudes võib täiskasvanud inimene kaotada teadvuse kuni 10 minuti jooksul, lapsed ja vanemad inimesed veelgi varem. Väga oluline on, et jäässe tehtud kalastamisaugud on selgelt ja kaugele nähtavalt märgistatud!
Õrnale jääle minek on väga suur risk, millega võib ohtu seada nii enda kui ka päästma tulnud kaaslaste elu. Ohtlikku olukorda märgates tuleb paluda jääl viibijatel sealt kohe lahkuda ja juhtunust teatada hädaabinumbril 112.