Internetis ringles video, milles kolm Eesti noormeest lahkuvad Lääne-Austraalia osariigi tanklast kütuse eest maksmata, tuues põhjenduseks, et kohalikud seadused ei võimalda külma arve teinuid vastutusele võtta.
Eestlased näitavad seaduslikku vargust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
26. veebruaril Youtube’is avaldatud klipis pealkirjaga «Fuel is Free (in WA)» («Lääne-Austraalias on kütus tasuta») sõidab kolm Eesti meest Austraalias Ravensthorpe’i linnas teeäärsesse tanklasse ning lahkub sealt väidetavalt kütuse eest maksmata.
«Lased paagi täis, tangid ja lähed minema. Kõik, raketiteadust seal ei ole,» ütleb üks
autos viibivatest meestest oma kaaslase küsimuse peale, mida nad tanklasse tegema tulid. Samal ajal on teine ametis paagi täitmisega.
Et olukord selgeks teha, võtab selgitamise enda peale kolmas, video autor ise.
«Austraalia seaduses on üks auk — vähemalt Western Australia osariigi seaduses on —, et siin ei pea bensiini ega asja eest maksma,» selgitab ta. «Kui sa seda teed, siis see on tanklaketi oma süü, et nad lasid sul ära sõita. Ja ongi kõik — politsei ei saa sellega midagi teha. Hüppad autosse ja lähed.»
Järgmistes kaadrites lahkub kolmik tanklast kiirustades.
Noormehe sõnul avastati säärane seaduseauk juba 1998. aastal.
Asjaosalised: meie pole teinud
Veidi pärast «Postimehe» uudise ilmumist said meediaväljaanded kirja, milles asjaosalised videos toimuvast lahti ütlevad.
«Videos tundub, nagu me varastaksime tanklast bensiini, aga tegelikkus on teistsugune. See on kokku monteeritud, nagu me oleksime seda teinud. Video enda mõte oli demonstreerida, kuidas antud tegevus käib, sellest ka kogu see juurde mõeldud tekst,» väidavad nad. «Me ei ole vargad ning me ei poolda mitte ühtegi kriminaalset tegevust. Kuigi momendil on meie süüks valetamine, siis selle võtame ausa südamega omaks.»
Autorite sõnul tuleb video mõistmiseks asetada see konteksti sellega, mida nad seni Austraalias teinud on. «Kogu blogi mõte on olnud olla aus ning näidata kõike, mida me teeme,» põhjendavad nad. «See video ei ole esimene ega ka viimane kord, kui oleme blogis natuke «valetanud», et oma lugusid suuremaks ning meeleolukamaks teha.»
Kas asjaosaliste jutt varguse lavastamisest vastab tõele, pole võimalik oma silmaga hinnata, sest avalikkusele pole video enam kättesaadav.
Kütusevargused on ulatuslik probleem
Mitu Lääne-Austraalia osariigi väljaannet on eelmisel aastal kirjutanud kütusevarguste sagenemisest. «The West Australian» ennustas mullu aprillis, et kütusehindade tõus riigis toob ilmselt kaasa kütusevarguste arvu järsu kasvu, sest risk vahele jääda on väike.
«Nimelt on maksmata jätmist käsitlevad seadused Austraalias keerukad ja kuritegu on raske tõestada,» väidab leht. «Selleks et isikut kütusevarguse eest vastutusele võtta, peab politsei iga juhtumi korral tõestama, et juhil oli kavatsus müüjat petta. Ilma sellise kinnituseta ei ole võimalik kedagi varguses süüdistada. Selliseid tõendeid saada pole just lihtne, sest selleks peaks küsitlema nii varast kui ka ettevõtjat. See on politseile võimatu ülesanne, sest tal ei jätku selleks ressursse.»
Hinnanguliselt oli Austraalias 2011. aastal 5000 juhtumit, kus «Enne tangi, siis maksa» põhimõttel töötavatest tanklatest lahkuti kütuse eest tasumata. Politsei andmetel oli Lääne-Austraalia osariigis selliseid vargusi 882, mis on 217 protsenti enam kui 2010. aastal. Kuritegevus on tekitanud pingeid kütusemüüjate ja politsei vahel, sest pole selge, kuidas probleemi lahendada.
Ettevõtjad on paigutanud tanklatesse küll kaameraid, kuid see ei lahenda tahtliku või tahtmatu lahkumise erisuse probleemi. Olukorda raskendab ka see, et tanklatel ja kauplustel on Austraalias kombeks pakkuda klientidele krediiti ja võimalust maksmata lahkuda. Leht järeldab, et kütusemüüjatel pole nüüd ilmselt muud väljapääsu, kui oma ärivõtted ümber kujundada.