Kui tavaliselt on Viljandi varjupaigas keskmiselt 15 koera, siis paari nädalaga on nende arv kasvanud üle kahe korra.
Varjupaigas on koeri tavalisest rohkem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil on pehmelt öeldes hullumaja,» ütles Viljandi kodutute loomade varjupaiga juhataja ja püüdja Siiri Mängli. «Enam ei ole ruumi, kuhu neid mahutada. Ja neid tuleb iga päev juurde!»
36 koera kogu maakonnast peavad kitsastes oludes hakkama saama ning kasutusse on läinud iga vähegi veel tuult pidav kuut. Et lühikese karvaga loomakesi ei saa õues hoida ja igaüks iseloomu poolest ketti ei sobi, on loomade paigutamine muutunud keerukaks logistikaks.
Siiri Mängli ütlemist mööda on koertel algamas jooksuaeg. Männimäe loomakliiniku loomaarsti Laura Linntamme arvates on tõepoolest väike tõenäosus, et koerad võivad sooja kodu jätta just innaaja tõttu.
Tema sõnul oleneb jooksuaeg ja selle kordade arv aastas suuresti isendist. «See on individuaalne: mõni koer indleb vaid korra, teine aga võib seda teha kolm korda aastas. Vastu kevadet on tõepoolest üks neist võimalikest aegadest, mil nad hakkavad indlema,» rääkis Linntamm ning lisas, et kliinikus pole ta seda tendentsi veel märganud.
Loomaarsti arvates on parim viis, kuidas oma kasukaga sõpra kodus hoida, jätta ta tuppa. «Koer peaks tundma inimese lähedust. Aga teda ei tohiks panna keldrisse, garaaži või kasvuhoonesse. Oleme küllalt kuulnud, kuidas koerad on keldriaknast välja roninud.»