| |
|
 |
Juhani Püttsepa ema juured on Helmes ja sealsel kalmistul filmiti üks tulevase sarja osa.
Foto: Elmo Riig |
|
Mulgimaa killud jõuavad telepurki
11.07.2008 00:01
Egon Valdaru, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Mulgimaal on alates teisipäevast elevust tekitanud ajakirjanik Juhani Püttsepp ja operaator Vahur Laiapea, kes liiguvad kihelkonnast kihelkonda ja jäädvustavad telesarja tarbeks sealseid inimesi.
«Võtted käivad viieosalise Mulgimaad käsitleva sarja tegemiseks,» selgitas produtsent ja operaator Vahur Laiapea. «Juhani juured on siin kandis ja üks osa räägib tema perekonnast. Tema ema kaudu avame Mulgi tausta ja elu.» Kadunud hingedKolmapäeval oli telegrupp Helme surnuaial. Alustuseks mängisid Tõrva puhkpillimehed ja seejärel kõneles Linda Püttsepp oma isa Johannes Lillimägi haual seistes tema saatusest. «Isa päris oma tädilt suure talu, mistõttu pidi hiljem veetma 22 aastat Siberis,» rääkis ta. «Kui ta kakskümmend aastat tagasi suri, püstitati siia võimas hauakivi, millist ta oli soovinud, et vaenlased seda nihutada ei suudaks.» Kalmistul kõndides meenutas Linda Püttsepp teisigi mõjukaid hingi, muu hulgas murdeluuletajat Hendrik Adamsoni, kelle hauakivi ehib esperantokeelne luuletus. Otsivad kõige kangemat mulki «Olen vanaema poolt Hargla kihlkonnast,» ütles Juhani Püttsepp. «Mu keel on võro, seto ja mulgi solk. Nende võtete pääl me tahaksime ka mulgi kiilt kuulda. Eila üks vana mees nakas kõnelema ja olli illus kuulda küll.» Enne Helme kalmistule jõudmist oli võttegrupp ellu viinud idee, mille nad said «Sakalast»: tegid tiiru kauplusbussiga Kärstna kandis. «Seal nägime, kuidas küla elab,» lausus Laiapea. «Memmed, kes bussi tulid, ei pahandanud. Vanad inimesed avavad ennast vahetult.» Autorid kaaluvad mõtet tuua kokku inimesi viiest kihelkonnast, et teada saada, kes on kõige kangem mulk. «Kui mina vendade Johansonidega kohtun, arutame alati, kas kangemad on Tarvastu või Helme mulgid,» rääkis Püttsepp. «Et neid on tavaliselt rohkem kui üks, kipuvad Tarvastu mulgid võitma.» Läti keeles «opakas» Saatesarja autorid ei soovi jäädvusta mulkide sõgedat uhkust või kangust. «Selle legendi soovin saatesarja käigus purustada,» kõneles Püttsepp. «Usun, et aeg on teisenenud ja tänapäeva mulgid pole lollid. Läti keeles tähendab «mulkis» ju opakat. Kui üleöö rikkaks saanud mulk omal ajal Lätimaale läks, võis ta tõesti lolli mulje jätta.» Filmimisel kiigatakse ka piiri taha lätlaste juurde. «Läheme Ruhja kihelkonda, mis oli kunagine Eesti ja Mulgimaa asuala. Seal sündis mu vanaema Ilse. Loodetavasti saame sealsete eestlastega jutule.» Samuti kavatsevad sarja autorid üles otsida tõelise Mulgi suurtalu. «Hästi säilinud ja toimivat majapidamist on raske leida,» nentis Püttsepp. «Paljudest pole asetki. Ka minu vanaisa talust pole suurt midagi järel.» Mulgi seltsi kaudu jõudis sarja tegijateni 30 aastat tagasi lagunevast talumajast leitud päevik. «Eile käisime tolle talu juures Paistu kihelkonnas. Paigast oli järel vaid mõni üksik kivi. See päevik räägib ühe talu unistusest ja tegelikkusest, mis oli rängem, kui me tänapäeval mõista suudame.» Neilt, kel on saate tarbeks huvitavaid mõtteid, ootab Juhani Püttsepp kõnesid telefonil 515 9644. SARI Saatesari Mulgimaast peaks Eesti televisiooni ekraanile jõudma tuleval kevadel. • Võtted käivad vähemalt septembrini ja selle ajaga võetakse üles kuue või seitsme väikese olustikuloo materjal. • Sarja rahastab kultuuriministeerium. Allikas: Juhani Püttsepp
|
