| |
|
 |
Indrek Saare mängitavale Rasputinile lisab värvingut asjaolu, et Saar on poliitik ja riigikogu liige.
Foto: Laido Valdvee |
|
Pilistvere vana rehe all päästetakse Venemaad
09.08.2008 00:01
Krista Valdvee,, teatrikriitik
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Neljapäeva õhtul Pilistvere vanas rehehoones esietendunud Ain Saviaugu «Rasputin» on lugu inimesest.
Selles lavastuses pakuvad Põltsamaa teatri Ellunäod harrastusnäitlejad professionaalsetele näitlejatele väärilist partnerlust. Vastuoluline kuju Kes siis ikkagi oli Grigori Jefimovitš Rasputin-Novõhh? Inimene, kelle kohta tekkis hulk legende juba tema eluajal, veel enam pärast surma. Kas külmavereline petis, kes hüpnoositrikkide abil abistas Venemaa viimase keisri Nikolai II perekonda, leevendades troonipärija Aleksei hemofiiliavaevusi ja keisrinna hüsteeriahoogusid, et ise võimu juurde pääseda? Kas kindlameelne patrioot, kes talupoegade seast pärit olles püüdis teha kõik, et keisripaari rahvale lähedasemaks muuta ja seeläbi Venemaad tugevdada? Või pühaku mastaabis imeravitseja? Nii palju, kui on ajaloouurijaid ja kirjutajaid, on ka eri arvamusi. Ain Saviauk — dramaturg ja lavastaja — on toonud lavale kui omamoodi loo Venemaa Jeanne d’Arcist, kes saab ilmutuse ja tõttab kodumaad päästma, ent võimuiharate õukondlaste tõttu jääb see tegemata. Sest poliitika ja võimumängud on väga õhukesel jääl kõndimine, mis võib paljudele halvasti lõppeda, nagu hoiatab Rasputinit läbi etenduse saatev jumalaema Ülle Lichtfeldti kehastuses. Võim, mida selle müstilise, keisri õukonda tõusnud talupoja puhul enamasti rõhutatakse, jääb lavastuses selgelt tagaplaanile. Lausa niivõrd, et kõrgeima võimu kandjat, Venemaa viimast imperaatorit Nikolai II lavale ei lastagi. Temast saame aimu teiste sõnade kaudu ja läbi kirjade, mida keisrinna mehele rindele saadab. Särasilmne päästja Indrek Saare Rasputin ei ole võimuahne poliitik, vaid oma tões särasilmne isamaa päästja. Ning Venemaa vajab päästmist, mitte ainult rahvast kaugenenud valitsejapaari tagasitoomist, vaid ka kiriku ja rahva teineteise taasleidmist. Kirik on sulgunud oma dogmadesse ning võimuahnusse (värvika paari moodustavad Tiit Alte ja Margus Kastor) ega taha kuulda Rasputini püüetest usk kiriku teenimisest vabastada. Rasputin saab lisavärvingu asjaolust, et Indrek Saar on lisaks näitlejale ja lavastajale poliitik ja riigikogu liige, küll suhteliselt värske. Nii nagu Grigori Rasputinil oli naiste seas suur menu, mängivad naised ka lavastuses suurt rolli. Eelkõige Ülle Lichtfeldti tegelaskuju, kelle kohta kavaleht teatab lakooniliselt «naine», jättes nii publikule vaba interpretatsiooniruumi. Asetsemine teisel tasandil pühapiltide vahel lisab talle püha jumalaema oreooli. Neitsi Maarja mõju õigeusklikele on meie luterlikus isa ja poja kultuses raske aduda. Teine oluline naine on Vilma Luige hingeline ja vastupidi levinud arvamusele üldse mitte hüsteeriline keisrinna Aleksandra Fjodorovna. Teda võrreldakse lavastuses võimult ja mõjult Katariina Suurega ning ajaloolased peavad just teda põhjuseks, miks Nikolai II oma rahvast kaugenes ja Venemaa riigipöördeni viis. Nii selle suure Venemaa, mille osaks meiegi tollal olime, kui selle väikese, mis algab rehe ette püstitatud piiritähisest ning mida toetavad ikoonid, viirukilambid ja ringipaterdavad haned, eelkõige aga Bonzo, Ele Millistferi ning Ülle Lichtfeldi esitatud vene romansid ja kirikulaulud. LAVASTUS Etendused on 9., 10., 11., 12., 13. ja 14. augustil. • «Rasputini» dramaturg ja lavastaja on Ain Saviauk. • Osades Indrek Saar, Ülle Lichtfeldt, Tambet Tuisk, Vilma Luik, Bonzo ja teised. • Pilistvere vana rehehoone võttis teatrilavana kasutusele MTÜ Põltsamaa teater Ellunäod. Allikas: kavaleht
|
