Mulgi keel on Anu Taulile armas ja inspireeriv. Tema laulud on pildikesed iidsetest lugudest. Foto: Elmo Riig

Laiema üldsuse teadvusesse jõudis Anu Tauli nimi paari aasta eest koos Eurovisiooniga. Kas see jättis oma jälje ka loomingusse ja hinge?

Loomingusse ei jätnud küll midagi. Tore elamus ja tore reis oli.

Kui võrrelda kassikuldset europalagani ja praegust kõige sügavama juuretaustaga mulgikeelset repertuaari, siis erinevamaid asju on suhteliselt raske leida.

Seda küll. Eurolaulu puhul on ranged normid ette kirjutatud ja ega see erilist sisu kanna jah. Meie eurolaulu sõnad olid muidugi päris vahvad, et «igal pool on hää»... (Naerab.)

Jätame parem selle Eurovisiooni ja räägime muusikast. Kuivõrd on Anu Taul Mulgimaa lauljanna?

Praegu veel ikkagi on. Kõik need laulud, mis uuel plaadil ja kontserttuuril kõlavad, on ju mulgi keeles. Loomulikult loon kirjakeelseid laule ka, aga mulgi keel on kodukandi keel, armas ja inspireeriv.

Rääkima õppisin seda hilja. Kodus isa igapäevakeelena mulgi keelt ei kõnelnud, kuigi oleks võinud. Ta väidab nüüd, et naine poleks aru saanud. Nii et sügavam huvi tekkis selle vastu Viljandi kultuuriakadeemiasse rahvamuusikat õppima tulles.

Praegu on enamikule viljandimaalastest inglise keel arusaadavam kui mulgi oma.

Nii ta on. Aga hiljuti tuli välja mulgi keele aabits, sealt saaks õppida. Võimalusi on veelgi: korraldatakse keelelaagreid ja kursusi. Saab selgeks küll, kui huvi on.

Mulgimaa radadel keset laisalt söötis põlde ja pisitasa lagunevaid häärbereid liikudes läheb meel vahel natuke nukraks.

Mulgimaaga on selles mõttes halvasti läinud, et need jõukad talud, mis siin kunagi olid, jäid küüditamise aegu suurpuhastusele ette. Uutel sissekolijatel ei olnud enam kodutunnet.

Võru keelel näis vahepeal kõlapind laiem olevat kui mulgi omal.

Käin Võrumaal tihti. Võru keel kõlab elavamalt, seda räägivad isegi noored. Mul kipub nii olema, et mulgi keelt ma iga päev kasutada ei saa.

Mulgi keelt vist ongi praegu rohkem kuulda keeletundides.

(Ohkab.) Jah... Vanemad inimesed ehk ikka räägivad, aga mulle tundub ka nii. Mu sünnikodu on küll siin, aga elama sätin ennast arvatavasti Võrumaale. Nii et ma ei teagi, mis keelt ma siis rääkima peaksin.

Filosoofiliselt suhtudes ongi aeg see, mis määrab ühe keele ja kultuuri eluea, ning kunstlikult pole mõtet seda protsessi segada. Ehk on mulgi keele aeg lihtsalt ümber?

Võib-olla... Aga on tore, kui sellele mõeldakse ja juuri otsitakse. Mis siis, et iga päev ei räägi. Tore on seda ikkagi õppida ning osata.

Kuidas käimas olev tuur seni läinud on?

Päris hästi. Eriti kui võtta arvesse seda, et pime talv on seljataga, väljas on ilusad ilmad ning inimesed tahavad saalis istumise asemel rohkem väljas olla.

Publiku hulgas on nii lapsi kui vanureid. Publiku tänu ongi mulle kõige suurem elamus. Kui minu laulud kuulajatele hinge lähevad ja pärast tullakse pisarsilmi tänama, siis on väga hea tunne, et olen inimeste hinges midagi liigutada suutnud. Seda on juhtunud peaaegu igal kontserdil.

Pealetungiv globaliseerumine sunnib ehk inimesi vaatama rohkem tagasi sinna, kust nad on tulnud.

Kindlasti. Igasugust informatsiooni on nii palju, et kerge on ennast selles kaotada ja tuulte loopida jääda. Minule annab juurte otsimine küll väga palju jõudu ja tahtmist elada.

Ma olen see, kes ma olen. Ma ei tee muusikat missiooniga inimesi iga hinna eest muuta. See aga on küll tore, kui teised kaasa tulevad. Ma võrdleks ennast puuga. Sa oled terviklik inimene siis, kui su juuri toidavad allikad, mida on pühitsenud esivanemad. Las tuul sahistab okstes, aga sul on kindlad juured ja sa ei kao kuhugi.

Hooned on ajahambale kergemad pureda kui sõna või muusika jõud. Seista hääbuma kippuva kultuuri eest võib panna tundma suurt vastutust.

Ikka. Minu probleem on see, et elu sunnib mind elama minema Haanjamaale. Kui ma olen sealses keskkonnas, siis saan paratamatult Haanja inimeseks. Aga alati on olnud nii, et tüdrukud lähevad perest eemale. Kripeldama jääb, et mis keeles ma hakkan laule looma. Mulgi keeles kirjutamist ei tahaks küll jätta.

PLAADID

«Tähe tüdar» 2004

«Engi aig» 2006

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.33