Abja vallas elavat Aare Krappi on Viljandi, Rapla ja Pärnu maakohus alates 2000. aasta 6. juulist seitsmel korral karistanud liiklusvahendi alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta juhtimise eest.

Kohtualust on eri kohtute otsustega karistatud rahatrahvide, 15-ööpäevase aresti, neljal korral juhtimisõiguse äravõtmise ning kahel korral tingimisi vabaduskaotusega.

Kuigi Krapp sai 2002. aasta 28. märtsil Pärnu Maakohtu otsusega kaks aastat vanglakaristust tingimisi kaheaastase katseajaga, tabati ta mullu 28. aprillil taas purjuspäi Valga—Uulu maanteel juhiloata sõitmas.

Kohus leidis, et mees, keda varem on purjuspäi mootorsõiduki juhtimise eest karistatud, on pannud toime uue kuriteo.

Mullu 6. oktoobril mõistis Pärnu Maakohus Aare Krapile 25 000 krooni trahvi ning võttis talt lisakaristusena kolmeks aastaks mootorsõiduki juhtimise õiguse. Kuigi kohtualusel oli peal tingimisi vabaduskaotus, reaalset vanglakaristust tema suhtes ei rakendatud.

«Sakalal» ei õnnestunud Aare Krapilt saada kommentaari selle kohta, millise talle mõistetud karistuse ta presidendil palus ennetähtaegselt lõpetada.

Vandeadvokaat Mart Sikuti hinnangul paluvad armuandmist tavaliselt need süüdimõistetud, kes kannavad reaalset vanglakaristust, vabadusse jäetud teevad seda haruharva.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0