| |
|
 |
Eile pidulikult avatud Toom Tekstiili uuenenud Abja-Paluoja vabrik suudab välja lasta senisest neli korda rohkem patju ning ka toodete valik on suurenenud. Foto: Elmo Riig |
 |
Vabriku laiendamine tõi Abja-Paluojale 60 töökohta
(7)
09.09.2004 00:01
Hans Väre, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Eile avati Abja-Paluojal Toom Tekstiili vabriku juurdeehitis, tänu millele saab tööd 60 inimest rohkem kui seni.
Abja vallavanem Villu Võsa ütles avamisel, et vallale on see suurpäev, sest piiriäärsetes omavalitsustes avatakse uusi tootmisüksusi harva. «Töökoht on tänapäeval kõige tähtsam ja Toom Tekstiili Abja-Paluoja vabrik ei anna tööd mitte ainult Abja, vaid kogu Lõuna-Viljandimaa rahvale,» rääkis Võsa. Toom Tekstiili suuromaniku Illimar Toomi andmetel töötab praegu kolmes vahetuses 124 inimest ehk umbes 40 võrra rohkem kui aasta alguses. Uute liinide täieliku käivitumise järel peaks tööd saama veel 20 inimest ja seega lisandub renoveerimisega 60 töökohta. Toom Tekstiili tootmisjuht Maaja Nirk ütles, et praegu võib Abja-Paluoja vabrik toota kuus 400 000 patja ja 40 000 tekki. Seni suutis tehas valmistada 1,2 miljonit patja aastas ehk neli korda vähem. Osaühing Silindia alustas ehitamist 22. märtsil ja kuu aega tagasi oldi nii kaugel, et õmblejad said uutes ruumides tööle hakata. Firma töökeskkonna spetsialist Eduard Elbrecht rääkis, et piduliku avamisega oodati nii kaua, kuni liinid häälestatud ja muud puudused kõrvaldatud said. Illimar Toomi sõnul pole seadistamine siiski veel päris lõppenud, sest ettevõtte Viljandi vabrikusse paigaldati kaks uut tekiliini ja sealt tuuakse üks padjaliin nüüd Abja-Paluojale lisaks. Koos vana viilhalliga, kus tootmine käis ka ehituse ajal, on Abja-Paluoja vabrikus 2440 ruutmeetrit pinda. Sellest 1277 ruutmeetrit võtavad äsja valminud ladu ning tootmis- ja olmeruumid. Just viimati nimetatutega olid varem lood kõige kehvemad. Praeguse 200 ruutmeetri asemel tuli töötajatel ära mahtuda kümme korda väiksemale pinnale. Eduard Elbrecht nentis, et laienduse esimene projekt pärineb juba 1999. aastast. «Sellest ajast saadik on seda väga palju muudetud, kuid kõik need muudatused on olnud paremuse poole,» kinnitas ta. Koos seadmete, haljastuse ja kommunikatsioonidega läks vabriku uuendamine maksma 11 miljonit krooni. Osa raha laenati ning kanalisatsioonitrassi rajamisel tulid appi Abja vald ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
|