Viljandi haigla on valmis igapäevast töömelu katkestama, et toetada õdesid nende palganõudmises. Foto: Elmo Riig

Nõnda kinnitas haigla ametiühingu usaldusisik, kirurg Eduard Viira. Tema hinnangul oleks valitsusel, haiglate liidul ja haigekassal võimalusi meditsiinitöötajate palka tõsta küll, aga puudu jääb tahtmisest.

Viljandi haigla siseosakonna õde Piret Linder nentis, et õed teevad tööd, kus tuleb vastutada patsiendi elu ja tervise eest, kuid palk pole selle vääriline. Linder kinnitas, et ta on koos kolleegidega valmis töötasu tõstmise nimel streikima.

Erinevad piirid

Eile said riikliku lepitaja juures kokku arstide ja õdede ning haiglate esindajad.

Eesti Haiglate Liit oli haigekassa eelarveprognooside põhjal pakkunud arstidele 60-, õdele 30- ja hooldustöötajatele 18-kroonist tunnitasu. See tähendanuks arstidele ja õdedele 20- ning hooldustöötajatele 12,5-protsendilist alampalga kasvu.

Nagu oma avalikus kirjas nentis Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Meelis Roosimägi, mõistab liit, et see pakkumine ei vasta täielikult meditsiinitöötajate soovidele.

«Sellest hoolimata loodame, et teie eesmärk on olnud läbirääkimised, mitte jäikade nõudmiste esitamine,» pöördus ta arstide, õdede ja hooldustöötajate poole.

Viimased ei jäänud eile haiglate liidu pakkumistega siiski nõusse. Arstid küsivad alampalgaks 70, õed 42 ja hooldustöötajad 22.50 krooni tunnis.

Eesti Arstide Liidu president Andres Kork ütles BNS-ile, et haiglate liit oli teinud ühekordse pakkumise. «See tähendaks, et lähema kahe aasta jooksul palka ei muudetaks. See oleks arstidele vastuvõetamatu.»

Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Liidu president Inna Rahendi lisas, et ka õed ja hooldustöötajad ei saa haiglate liidu pakkumisega nõustuda.

Viljandi haigla ametiühingu usaldusisik Eduard Viira ütles, et kindlasti on ebaväärikas palk üks peamine põhjus, miks Eesti arstid ja õed lähevad üksteise järel välismaale paremat teenistust otsima.

Eeskätt Soome

«Soomlased värbavad praegu väga aktiivselt Eesti arste ja õdesid. Nad on muutnud organisatoorset poolt nii, et meie inimesed sinna kergemini tööle pääseksid,» lausus ta. «Soome arstid ja õed ise aga vaatavad veel paremat teenistust Rootsist ja Norrast.»

Viira märkis, et kui ta poleks praegu 72-aastane, vaid näiteks viisteist aastat noorem, läheks ta kindlasti arstina välismaale tööle.

31-aastane Piret Linder lausus aga, et tema ei ole piiri taha mineku peale mõelnud.

«Mul on perekond ja väike laps,» selgitas ta. «Välismaale tööle minek sobib eeskätt neile noortele, kes on äsja koolipingist tulnud ja kel perekohustusi veel ei ole. Kui elu võimaldab, siis miks mitte end välismaal teostada.»

Linder lisas, et tema õdede hulgalist välismaale minekut ei karda, kuid probleem on üleval. «Õdesid on igal pool niigi vähe ja kui palk ei tõsteta, siis ega neid juurde tule.»

Viira tähendas, et riigijuhid justkui ei oska näha ohtu, mida meedikute äravool välismaale lõpuks kaasa toob.

TOETUS

Õdede palganõudmisi ja vahendeid selle saavutamiseks, kaasa arvatud streiki, on lubanud toetada Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing, Eesti Raudteelaste Ametiühing, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing ja Narva Energia Ametiühing.

Allikas: BNS

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.33