Jakobsoni ja Tallinna tänava ristmikul leiab Viljandi Maavalitsuse infotalituse juhataja Kaupo Kase oma sülearvutiga kolm WiFi-võrku. Foto: Elmo Riig

Kõige huvitavam ongi teekond maavalitsuse eest parklast kuni bussijaama taha Stat-oili tankla juurde. Maavalitsuse parklas leiab WiFi-kaardiga arvuti kenasti üles kaks leviala. Üht neist haldab maavalitsus ise, teist aktsiaselts Matti Bürootehnika.

Kase ütleb, et see parkla ja järve rand on Viljandis kohad, kus tasuta WiFi kasutamist võimaldavad antennid on paigaldatud hoonest välja. Nii ulatub levi kaugemale.

Läbivus nõrk

Põhimõtteliselt levib traadita internet vabas õhus 300-400 meetri kaugusele, aga tavaliselt see nii ei ole. Kõik sõltub tehnikast ja tehnilistest teguritest.

WiFi-raadiolainete levimist võib takistada näiteks maja sein, puu või isegi tihe põõsas. Asi on nimelt selles, et WiFi levib sagedusel 2,4 või 5,4 gigahertsi, mis on hoopis nigelama läbivusega kui GSM-mobiilside kõige tavalisem töösagedusala 900 megahertsi.

Teoreetiline andmeside kiirus WiFi-saatja ja arvuti vahel võib olla 11 või 54 megabitti sekundis. Tegelik kiirus oleneb WiFi-saatja ja arvuti asukohast, kasutajate arvust ning raadioeetri müra tasemest.

Kaupo Kase võtab oma arvuti sülle ja enne bussijaama poole minekut astub natuke maad lossimägede suunas. Et levi kadumisest paremini aru saada, paneb ta internetiraadio arvutis mängima.

Nii kui antenn on hoone nurga taha jäänud, levi katkeb ja sülearvuti kõlarites on vaikus. Erinevalt mobiilist ei vaja arvuti nüüd «uut kõnet» - astudes levipiirkonda, tuleb ka levi ja raadio mängib edasi.

Kiriku juures, sadakond meetrit WiFi-antennist eemal, ei suuda arvuti enam levi leida.

Maavalitsuse-esist platsi peab Kaupo Kase Viljandi kõige paremaks traadita interneti kohaks. «Valida on kahe levialaga võrgu vahel, kiirus on korralik ja internetiliikluseks virtuaalset ruumi jätkub,» lausub ta.

Aktsiaseltsi Matti Bürootehnika ärijuht Valter Kraavi ütleb, et esmaspäeva hommikuti ja reede õhtuti võib siin kohata läbisõitjaid, kes oma autoga peatuse teevad ja näiteks oma e-posti loevad.

Läheb kirjuks

Edasi istume autosse ja võtame suuna bussijaama poole. Arvuti Kaupo Kase süles on avatud ja otsib traadita interneti alasid.

Kui jõuame mõne minuti pärast kultuuriakadeemiani, on arvuti selle lühikese teekonna jooksul üles leidnud kaheksa WiFi-võrku. Hiljem sama teed kõndides koguni kümme, enamik neist avalikud ning kõigile kasutada. Jätkates teekonda Statoili bensiinijaamani, saab kohti tosina jagu.

Ja ühtki suurt leviauku ei tekigi. Kui üks võrk katkeb, on teine juba olemas.

«Seda on ikka päris palju!» on Kase üllatunud. «Aastaga on WiFi-piirkondi Viljandis tublisti juurde tulnud.»

Kui aga kõik nii edasi läheb, võib Kaupo Kase sõnul Viljandi kesklinnas tekkida WiFi-ummik.

WiFi on võimeline levima 11 kanalil. Kase jutu järgi saab korraga igal kanalil hästi, ilma teineteist segamata töötada paar WiFi-võrku.

Juba praegu valitseb aga Jakobsoni ja Tallinna tänava ristmikul olukord, et kuuendal kanalil ristuvad kolm võrku: Mainor, kultuuriakadeemia ja üks krüpteeritud võrk.

«Kui nüüd seal veel keegi kuuenda kanali valib ja kasutajaid juurde tuleb, tekib ummik,» nendib Kase.

Tulevikus võibki see tema hinnangul juhtuda ja loomulikult mitte ainult Viljandis. «Siis tuleb kasutusele võtta lisasagedused,» sõnab ta. «Kõige lihtsam on aga maal, kui taluperemees rajab endale WiFi-võrgu ja ühtki naabrit teise võrguga segamas ei ole.»

Nimi meest ei riku, aga...

Tallinna ja Jakobsoni tänaval leiab Kaupo Kase arvuti kasutamiseks ühe avaliku WiFi-võrgu, mis kannab nime RAIP. «Huvitav küll, kes võiks sellise nime taga peituda?» arutleb Kase.

Vastus selgub õige pea, kuid täiesti juhuslikult mobiiltelefonide poes: see on Elioni esinduskauplus. Siinkohal pöörabki Kase tähelepanu võrgu nimedele.

«Kui jagad võrgu avalikuks kasutamiseks välja, on korrektne see nimetada oma asutuse või firma järgi,» soovitab ta. «Esiteks teab kasutaja, mille kaudu ta võrgus on ja mida üldse otsida. Teiseks on see ka soliidne. Elioni ja RAIP-e vahel on ikka väga raske seost leida.»

Teised Viljandi avalikud ja tasuta WiFi-levialad annavad kasutaja arvutis korrektselt teada, millise kohaga on tegu: Liverpool, akadeemia, Mainor jt. Vaid Statoil avaldab end teenusepakkuja Tele2 nime järgi.

Maavalitsuse infotalituse juhataja proovib traadita interneti läbi kõigis tasuta WiFi-kohtades. Internetiportaali Wifi.ee andmeil on neid Viljandis kümmekond. Tasapisi tuleb uusi kohti juurde, näiteks pole Wifi.ee-s teavet Mainori praegu vaba sissepääsuga võrgule.

Ainus koht, kus WiFi streigib, on Viljandi rand. Levi nagu korraks on ja siis jälle ei ole. Internetibrauser ei saagi soovitud lehekülge lahti.

Nagu selgitab aktsiaseltsi Matti Bürootehnika ärijuht Valter Kraavi, on nende firmal viga teada ning see kõrvaldatakse paari nädala jooksul.

Ringsõidul Viljandis avastab Kaupo Kase ka ühe ilmselt eraisiku traadita interneti võrgu, mille käivitamisel on alles jäetud tootjafirma algmäärangud.

«Soovitan kindlasti need määrangud ära muuta, et ei tekiks probleeme,» lausub Kase. Praegu võiks suvaline netipätt selle võrgu omanikule endale interneti juurdepääsu sulgeda ja saada ülevaate võrgust, kuhu WiFi saatja on ühendatud, näiteks teha pahandust kasutaja arvutis.

Reklaam või heategu

Olgu siis loodud algaja või vana kala käe all, WiFi uusi levialasid tekib aina juurde. Lisandub ka kasutajaid.

Viljandi Maavalitsuse ees parklas ja mitmes teises kohas traadita interneti teenust pakkuv aktsiaselts Matti Bürootehnika kavatseb samamoodi tasuta jätkata. Ärijuht Valter Kraavi nendib, et see ei põhjusta firmale suuri kulutusi.

«Miks me seda teeme?» kordab ta ajakirjaniku küsimust. «Ma ei näe probleemi. Võtke seda firma või Viljandi reklaamimisena. Kõikide asjade eest ei peagi ju raha küsima.»

WiFi

WiFi ehk traadita andmeside on lühend inglise keelest wireless fidelity, mida otsesõnu saaks tõlkida kui juhtmeta truudust, tõele vastavust või täpsust.
Termin WiFi märgib ühilduvust standardiga IEEE 802.11 ja tähistab traadita andmeside võimalust litsentseerimata vabasagedusalas 2,4 ja 5,2 gigahertsi kiirusega 11-54 megabitti sekundis.
Paralleelselt WiFi-ga kasutatakse mõistet WLAN. See on aga oluliselt laiem mõiste, hõlmates kõiki traadita võrke.

Allikad: Wifi.ee, «Sakala»

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5