| |
|
 |
Ott Aardami topeltdebüüdi tegevus leiab aset äratundmist pakkuvas lihtsate inimeste maailmas.
Foto: Tarvo Vridolin |
 |
Ott Aardamil tuleb Ugalas kaks debüüti korraga
(2)
09.05.2007 00:01
Helle Leppik,, Ugala kirjandustoimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Reedel jõuab Ugala väikeses saalis publiku ette seni näitlejana tuntud Ott Aardami esimene lavastus «Börs ja Börsitar».
Esietendusele kui sündmusele lisab vürtsi fakt, et koos lavastaja Ott Aardamiga on põhjust debüüti tähistada ka näitekirjanik Ott Aardamil. Ott Aardam, oled oma lavastajatee alustamiseks valinud ilmselt ühe raskema mooduse — tuua välja enda kirjutatud esimene näidend. Miks tekitasid sa endale nii raske kombinatsiooni? Veel keerulisemaks oleks olukorra muutnud ehk ainult see, kui otsustanuksid ise mängida ka peaosa. Tegu on asjaolude kokkulangemisega. Näidendi kirjutamise mõte oli mul sisimas ammu olnud. Mingil ajal tuli aga lavastamise soov. Kui selleks materjali otsisin, kummitas kogu aeg ka kirjutamise mõte. Ma ei leidnud lavastamiseks ühtegi niisugust valmisteksti, mis oleks mind köitnud sedavõrd, et oleks kummitava mõtte peast ära ajanud ning võtsin julguse kokku. Teema oli olemas. Mulle tundub, et mida rohkem on meie ümber raha ja mida parem on elatustase, seda enam peaks inimene endale teadvustama, mida ta selle raha eest või selle pärast teeb. Raha iseenesest ei tähenda ju midagi, tähendab inimene, kes võib selle pärast teha midagi rumalat või midagi head. Näidendi pealkiri «Börs ja Börsitar» viitaks nagu sellele, et tegevus käib maailmas, kus liigutatakse suuri rahasid ning kõneldakse talsest ja aktsiatest. Ei, tegevus leiab aset lihtsate inimeste keskel, ehkki see väljend «lihtsad inimesed» osutab justkui sellele, et maailmas on nii lihtsaid kui keerulisi inimesi. Ühesõnaga, tegevus toimub keskkonnas, mis peaks väga paljudele äratundmist pakkuma: tavalises maailmas meie ümber, mitte selles, kus liiguvad miljonid. Tegevuskoht on kuulutuste börs, mille kaudu saab osta kõike, alates kummipaadist ja lõpetades tutvustega. Loos ongi väga oluline liin teise inimese otsimine börsi abil. Sinu näidendi tegelaste galerii on värvikas. Kas need on nii-öelda elust maha kirjutatud tüübid? Otseseid prototüüpe otsida ei maksa. Ma ei saa ühegi tegelase kohta öelda, et ta oleks võetud otse elust. Eks nad kõik ole mitme inimese pealt kokku kirjutatud, aga kokkuvõttes muidugi ammutatud maailmast, mis on minu ümber. Eakamate tegelaskujude puhul on mõjutusi kas või mu enda vanematelt. Kas sinul kui lavastajal on olnud põhjust autori loomingu kallale minna? Selles mõttes küll, et kui lavastamise algul oli tekstiraamatus üle saja lehekülje, siis nüüd on neid seitsmekümne kandis. Eks ma algul kirjutanud ikka nii, nagu torust tuli. Panin kõik välja. Nüüd näen, et lava jaoks kirjutamine on spetsiifiline, üht-teist on tulnud kompaktsemaks ja ilmsemaks muuta. Aga see, et paljud asjad olid algul pikemalt välja kirjutatud, tuli tegijatele tausta avamise mõttes kasuks. Kas vaatad nüüd lavastamise kui töö peale natuke teistsuguse pilguga kui näiteks viis kuud tagasi? Vaatan küll, loomulikult. Näitlejale tundub lavastaja elukutse kõrvalt vaadates teinekord palju lihtsam, kui see on. Miks ta nii teeb? Miks ta seda ei ütle? Need küsimused on nii kerged tulema. Loodan, et suudan lavastajaid edaspidi paremini mõista. Tüüpiline olukord on ju, et näitleja hakkab nendega vaidlema või neile vastu rääkima. Sinu näidendis on ligi kolmkümmend tegelast ja paljud su trupi näitlejatest mängivad mitut rolli. Loo žanr ongi mänguline ning stseenid kohati sketšilaadsed. See oli juba kirjutades teada, et näitlejatel tuleb teha kiireid ümberkehastumisi. Ma olen neile väga tänulik, et nad on minuga kaasa tulnud ja kaasa mõelnud. Kogu see prooviperiood on olnud elus protsess, kõik osalised on olnud altid muudatustele ja improvisatsioonile. Niisuguse töö puhul on see ainuvõimalik tee. Kas see lugu on pigem inimesele, kes tahab veeta teatris lõõgastavat õhtupoolikut ja naerda, või sellele, kes eelistab elu ja maailma üle järele mõelda? Mõlemale. Ma olen püüdnud neid kahte poolt kokku panna. Eluski võib ju tõsine asi teise külje pealt vaadates tihtipeale väga naljakas olla. ESIETENDUS «Börs ja Börsitar» 11. mail Ugala väikses saalis. Lavastaja Ott Aardam, kunstnik Jaanus Laagriküll, muusikajuht Peeter Konovalov, liikumisjuht Oleg Titov, rütmiekspert Kalle Kindel. Osades Karol Kuntsel, Hilje Murel, Laura Peterson (külalisena Vanemuisest), Leila Säälik, Vilma Luik, Maria Soomets, Andres Tabun, Tanel Ingi, Jaanus Kask ja Arvo Raimo. Allikas: Ugala
|