| |
|
 |
Inga Kravets tuli Eestisse Abhaasiast Salme külast üheksa aastat tagasi ning peab Tarvastu valda oma kodukohaks. Praegu töötab ta Mustlas juuksurina.
Foto: Elmo Riig |
|
Tarvastu vallas elab 13 rahvust
(4)
08.10.2004 00:01
Kristiina Vaarik, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Tarvastu vallas elab koos eestlastega 13 rahvuse
esindajaid, kellest mõned tunnevad end seal isegi kodusemalt kui
sünnimaal.
Kõige arvukamalt on eestlaste järel vene rahvusest inimesi — 148. Järgnevad ukrainlased, keda leidub valla elanike seas 28, ja soomlased, keda on 19. Jarmolenkod on pärit Ukrainast Vitali Jarmolenko tuli Eestisse Ukrainast Tšernigovi külast. Nõukogude ajal sattus ta sõjaväelasena tööle Suislepa lennuväljale. 1989. aastal sai töö otsa, kuid Vitali Jarmolenko jäi siia elama koos naise Lidiaga, kes oli pärit samast külast ja kellega ta oli juba varem abiellunud. Neil on kolm poega, kellest vanim on praegu 22- ja noorim kolmeaastane. Pesamunaga räägivad vanemad eesti keeles, vanemate poistega aga vene ja ukraina keeles. Tervel perel on Ukraina kodakondsus. «Siin tunneme ennast rohkem kodus kui Ukrainas,» selgitas Jarmolenko Eestisse jäämise põhjust. «Oleme siinse korra ja kultuuriga rohkem harjunud, Ukraina elukorraldus on palju raskem.» Mees ei osanud nimetada erilisi rahvuslikke traditsioone, mida pere järgiks, kui välja arvata see, et naine valmistab tihti Ukraina toite. Üks eriline harrastus Jarmolenkodel siiski on — nad kasvatavad maisi. «Abikaasa teeb maisist konserve ja salateid. Mais kasvab Eestis hästi. Siin on küll udusem ja pimedam, aga temperatuuride vahe väga suur pole,» selgitas pereisa. Tuli sõja eest pakku Inga Kravets tuli Eestisse Abhaasiast Salme külast üheksa aastat tagasi. Mustla valis ta oma elukohaks seetõttu, et seal elas tema vanaema ning tosin aastat tagasi sõja eest põgenedes olid sinna kolinud ka tema ema ja õed. Rahvuselt on ta küll eestlane, aga seniajani mõtleb ta vene keeles ning tõlgib öeldavat mõttes. Naine on leidnud endale eestlasest elukaaslase. Tema tütred on täisealised ning töötavad Viljandis. «Esialgu ma kartsin, kuidas lapsed Eestis hakkama saavad,» rääkis Inga Kravets. «Nad ei osanud eesti keelt, sest õppisid enne koolis vene keeles. Ükskord käis noorem tütar poes ja tahtis osta õunapirukat, aga ei osanud oma soovi sõnastada ja küsis õunleiba. Õnneks sai müüja aru.» Nüüd kõnelevad lapsed Kravetsi sõnul eesti keelt temast pareminigi. Kravets on Mustlas mitut tööd teinud: pidanud kohvikut ja olnud lillemüüja. Viimase aasta on ta olnud juuksur. Viis aastat tagasi hakkas Kravets maalima ning tal on Mustlas ja Tõrvas näituski üleval olnud. Oma töid ta ei müü, ainult kingib ja sedagi suure kahjutundega. Kravets ütles, et ta tunneb, et teda on Tarvastus ja Eestis üldse hästi vastu võetud. «Mul pole nende aastate jooksul halbu kogemusi olnud, inimesed on väga vastutulelikud,» lausus naine. «Mulle tehakse tihti komplimente selle kohta, kui huvitavalt ma räägin.» Tal on hea meel, et inimesed kiitsid tema eesti keele oskust ka siis, kui see veel kehvapoolne oli, ja talle sõnu ette ütlesid. «Mu tüdrukud on ka öelnud, et kui tahavad niisama lollitada, siis räägivad eesti keeles, aga kui on midagi hingest öelda, siis teevad seda vene keeles,» rääkis Inga Kravets. Naine pole oma punast passi veel sinise vastu vahetanud. «Mul on plaanis küll Eesti kodakondsust taotleda, aga ma ei tahaks eksamit teha, sest ajaloo osa on raske,» tunnistas ta. Inga Kravets suhtleb paljude inimestega ja nendegi seas on eri rahvuste esindajaid. «Paar esimest aastat olin ma lõuna särtsu täis ja püüdsin pidudel mänge korraldada, aga siis sain aru, et mugav on niisama istuda. Nüüd olen eestlaste peokombed üle võtnud,» lausus naine naerdes. Sõjaväeosa on rahvuseid seganud Tarvastu Gümnaasiumi logopeed Piret Kuropatkin ütles, et tõenäoliselt on eri rahvuste koondumisele kaasa aidanud Välustes asunud sõjaväeosa. «Ju siis on Tarvastu inimesed külalislahked ning seetõttu on paljud tahtnud saada ka Eesti kodanikuks,» tegi ta järelduse. Logopeedina on Kuropatkin kuulnud, et üks vene mees tegi kodus etteütlust korraga nii oma lapsele kui emale. «Mitu peret on tulnud Abhaasiast sõjapõgenikena ning leidnud siin oma sõpruskonna,» teadis ta. «Muulased hoiavad sugulastega tihedat sidet. Näiteks tellis üks isa oma lapsest alati topeltfotod — Eesti ja Ukraina vanaemale.» Rahvused Tarvastu vallas elab eestlaste kõrval 148 venelast, 28 ukrainlast, 19 soomlast, viis valgevenelast, neli poolakat, kolm sakslast, kaks lätlast ning üks grusiinlane, komi, leedulane, moldaavlane ja taanlane. Kokku on Tarvastu vallas 4510 elanikku. Allikas: Piret Kuropatkin
|
Tee koduleheks
