Et uue kalmistuseaduse rakendumine võtab aega, hakatakse hauaplatside eest rendiraha küsima ilmselt alles paari aasta pärast. Foto: Rannar Raba

Eelnõu järgi tohib 2005. aastal küsida ühe hauaplatsi 25-aastase kasutamise eest kuni 850 krooni, mis teeb aasta tasuks 34 krooni. Summa peaks aga mõne aastaga kerkima 1000 kroonini, sest see on seotud tulumaksuvaba miinimumiga, mille suurendamises on valitsusliit juba kokku leppinud.

Kohalikud omavalitsused võivad vastavalt oma äranägemisele alati kehtestada väiksema renditasu.

Samal teemal: Juhtkiri: Suur väljakutse (2)

«Tagada tuleb inimeste kindlustunne, et matmine pole vaid rikaste eesõigus,» seisab eelnõu seletuskirjas.

Kalmistud tuleb kaardistada

Suure tõenäosusega jõustub rendilepingu sõlmimise kohustus paari aasta pärast, sest selle võib kehtestada alles pärast kalmistu kaardistamist ja inventeerimist. Teisalt leidub juba praegu surnuaedu, kus hooldajad on sisse seadnud platsitunnistuste süsteemi ja koostanud omal algatusel värske registri surnute omaste kohta.

Lõuna-Viljandimaal viie surnuaia hooldamise eest vastutav ettevõtja Maire Sala töötas seaduse eelnõu eelmisel aastal läbi ja andis koostajatele omalt poolt soovitusi. Ta avaldas veendumust, et nüüd enam eelnõu märkimisväärselt ümber ei tehta ja parlament kinnitab selle enne aastavahetust.

Sala peab renditasu kehtestamist üheks võimaluseks, kuidas lahendada surnuaedade hooldusprobleeme, sest kavandatav seadus näeb ette, et inimestelt korjatud raha võib kasutada ainult surnuaia haldamiskulude katteks.

Ta tõi näiteks Tartu Raadi kalmistu, kus hauaplatside eest on juba mõnda aega raha küsitud, sest teisiti ei olnud enam võimalik heakorda tagada.

Hooldamata platsid antakse ära

Seda, kuidas lepingute sõlmimine reaalsuses välja nägema hakkab, ei kujuta praegu ette ei kalmistute otsesed hooldajad ega ka seaduse loojad.

Usutakse, et omakseid sunnib sagedamini haudu külastama teadmine, et tulevikus antakse rohtu kasvanud platsid pealematmiseks kergemini välja, sõltumata sellest, kas rendileping on sõlmitud või mitte. Peale selle kohustab seadus omakseid iga kolme aasta järel kalmistu hooldaja juures oma andmeid värskendama.

«Kerge see kõik olema ei saa,» nentis Sala. «Kuid kunagi tuleb sellega ikkagi algust teha ja mida varem, seda parem. Mida rohkem sellest kirjutatakse ja räägitakse, seda enam hakkavad ka inimesed ise huvi tundma.»

Kalmistuseaduse eelnõu töötasid välja sise-, keskkonna- ja justiitsministeeriumi ametnikud koostöös Tallinna Kommunaalameti ning Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku esindajatega.

Arvamus

Maire Sala, kalmistukultuuri edendaja

Esialgu on üks suur küsimärk, mis saab nende inimestega, kes hooldavad korraga paljusid hauaplatse.

Ma tean näiteks ühte naist, kes hooldab 11 platsi. Vaevalt et ta soostub kõigi nende kohta rendilepingut sõlmima.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3