Selle tervisliku toidu taldriku on täitnud Vanemuise teatrikohviku peakokk. Kahjuks oli sealsamas hiljuti pakutud lõhesupp tulisoolane. Foto: Lauri Kulpsoo («Postimees»)

Tiiu Vihalemm, kui ma teiega telefoni teel rääkisin ja oma kõrge kolesterooli taseme üle kurtsin, olid teie esimesed nõuanded võtta letsitiini ja süüa võimalikult palju aedvilju. Kõik need toored porgandid ja kapsad panevad aga kõhu valutama.

Siis on targem porgandid, kaalikad ja lillkapsad poolpehmeks aurutada või keeta ning neid dipiga süüa. Kõige parem on kasta neid soja-tomatimajoneesi sisse.

Sojavalk koos letsitiiniga langetab teatud määral vere kolesterooli taset ning soja kiudained seovad sapphappeid sooles, mis viib selleni, et uute sapphapete sünteesiks peab maks kulutama kolesterooli (sapphappeid, aga ka kortikosteroide ja suguhormoone sünteesib inimorganism lähtuvalt kolesteroolist).

See tähendab, et verest korjatakse liigset kolesterooli tagasi maksa. See on loomulik kolesterooli taseme langetamise tee.

Võtate näiteks eestimaise So Soja maitsestatud sojamajoneesi. So Soja tooted on valmistatud Itaaliast pärit ja Euroopa Liidus kontrollitud geneetiliselt muundamata sojaoast, millest on pehme menetlusega saadud sojapiim. Sellest tehakse võideid, majoneese ning kohupiima- ja juustulaadseid tooteid.

Võite mind uskuda, mul on endal kogemus. Minu vereanalüüs näitas kolesterooli 6,3 mmol/l ning triglütseriidide ja halva kolesterooli tase olid lubatust tükk maad kõrgemal. Arst ulatas vaikides analüüsi tulemused, jättes mulle valikuvõimaluse ja usaldades minu otsust.

Tean, et mõnes riigis püütakse enne ravimitega kolesterooli kallale asumist kuue kuu jooksul toitumisnõustaja abiga söömisharjumusi muuta. Kui selle ajaga muutust paremusele ei saavutata, alustatakse keemiliste ravimite võtmist.

Suvi oli algamas ja maitsvad juurviljad juba saadaval, rääkimata riburada tulevatest marjadest ja õuntest. Sinna juurde muna, mis on letsitiinist pungil, igasuguseid piimatooteid, Emajõest värske kala, kes hommikul veel ujus ja õhtul oli juba küpsetatult laual.

Sügisest lisandus soja, mida just oli hakatud Kesk-Eestis tootma. Ma ei söönudki seda päris iga päev, aga kui poole aasta pärast taas tervist kontrollida lasin, olid triglütseriidid normis ja halva kolesterooli tase veres kõvasti langenud, hea kolesterooli oma aga õige vähe tõusnud. Boonusena oli kaal paar kilo langenud ja enesetunne paranenud. Arst õnnitles mind hea tulemuse puhul.

Kas letsitiini saab vaid apteegist?

Seda saab ikka toidust ka. Normaalse toitumise puhul peaksimegi toidust kõik kätte saama. Munakollasesse on ta pandud tibu jaoks, piimarasva tilgad on ümbritsetud letsitiinikihiga.

Kui vanasti tehti võid, lõhkus kloppimine letsitiinikihi piimarasva tilgakeste ümbert, rasvatilgad ühinesid võiks, letsitiinikihi tükid jäid petipiima sisse. Sama protsess leiab aset tänapäeva võimsates võimasinates. Pett on tervislik jook. Lootust on, et ka meil hakatakse varsti tootma tõeliselt tervislikku petipiima koos kasulike lisanditega.

Üks teooria ütleb, et kolesterooli taset tõstab eelkõige magus.

Seda tõstavad nii magus kui rasvad. Kõik, mis annab energiat ja mida on liialt, see tähendab üle vajatava toiduenergia, viib kolesterooli ja rasvhapete ning edasi triglütseriidide sünteesile. See läheb lihtsalt — energia on ju vaja talletada ja rasvavarumisele pole looduses piire seatud.

Kui pole kaugele arenenud südamehaigust või väga kõrget vere kolesterooli taset, on vale piima ja muna söömist karta. Neis on küll kolesterooli, kuid ka palju tasakaalustavat letsitiini.

Vale on mõelda, et kui kolesterooli tase on kõrge, tuleb rasvavabale dieedile minna. Seda ei tohiks teha, sest kolesterooli süntees on organismile ääretult raske ja palju energiat nõudev ülesanne.

Kolesterooli on ju inimesel tegelikult vaja.

Kolesterool on väga vajalik, ilma selleta ei oleks meil ühtegi oma ülesandeid täitvat rakumembraani. Kolesterooli vähesus ja liigsus on mõlemad kahjulikud. Kolesterooli on vaja sapphapete sünteesiks, kolesteroolist sünteesib meie nahk ultraviolettkiirte abil D-vitamiini ning nagu varem mainitud, kolesteroolist lähtub suguhormoonide ja kortikosteroidide süntees. Kolesterool kui antioksüdant on ääretult vajalik nahale.

Kolesterooli kõige loomulikum väljutamise viis on sapphappena soole kaudu. Kui me sööme palju taimi, milles on kiudaineid, seovad need sapphappeid ja toovad need organismist välja. Seetõttu on kolesterooli õige taseme hoidmiseks väga olulised kiudainerikkad toidud: rukkileib, kaalikad, porgandid, rohelised salatid ja ka õunad oma vesilahustuvate kiudainetega.

Sageli hoiatatakse, et kauplustes müüdavas rohelises on palju keemiat.

Usun, et meie riigis toimib ikka mingil määral toiduohutuse kontroll. Kiudained toidus on olulised nii seedetegevuse kui kaitse aspektist. Kui kiudaineid ei ole, ringlevad sapphapped pikemat aega sooles, põhjustades soolevähi ohtu. Taimne osa meie toidus peaks moodustama kuni 85 protsenti.

Meie esivanemad sõid tuhas hautatud naereid, läätseleent, aganalisandiga rukkileiba ja vähe loomset toitu ning selle vähesega suutsid nad rasket tööd teha ja elu edasi kanda. Meie saame oma toidu taimset osa rikastada So Soja toodetega, milles on nii hea valk, kasulikud rasvhapped kui sojaletsitiin.

Kui on kilpnäärme alatalitlus või kaugele arenenud neerupuudulikkus, tuleb loobuda kaaliumi- ja valgurikkast sojast ning apteegist letsitiini juurde võtta. Kolesterooli ainevahetuse peab korda saama ja see on võimalik vaid letsitiinirikka toidu normaalse tarbimisega.

Kas seda on võimalik teha vaid toiduga?

Inimesed on suutnud niimoodi kolesterooli taset langetada paari ühiku võrra.

Tuleb süüa taist liha ja juua petijooki, mis sisaldab letsitiini. Tähtis on ka vitamiin B4 ehk koliin, mida saame munakollasest, makrellidest, sardiinidest, kaunviljadest, sojast ning hernestest ja ubadest. Teisena on tähtis vitamiin B8 ehk inositool, mida saame põhiliselt kartulitest ja maisist. Ning lõpuks kõige tähtsam: letsitiin, mida saame eelkõige munarebust.

Kui suur võiks olla päevas söödav lihakogus?

80—100 grammi või isegi vähem. Iga päev ei ole vaja liha süüa — muna, piim ja kala on samuti toitainetetihedad loomsed toidud.

Lõhest saame omega-3 rasvhappeid, mis on olulised ateroskleroosi vältimiseks ning põletikuliste protsesside ärahoidmiseks nii veresoontes kui teistes organites.

Halb on see, et me sööme liiga palju taimeõlist tulevat linoolhapet ehk omega-6 rasvhapet. Omega-3 ja omega-6 rasvhapete suhe on meie toidus väga paigast ära. Oleme meretoidust eemaldunud, me ei söö nagu meie esivanemad linaõli, -jahu ega -seemneid.

Külmpressitud linaõli ning linajahu ja -seemned on apteekides müügil.

Mida arvate šokolaadist?

Natuke võib ikka maiustada, kui on korralik šokolaad, mis ei ole valmistatud hüdrogeenitud rasva alusel. See on maitsest tunda. Šokolaadi, mis hästi suus ei sula nii nagu jäätise glasuurgi, ma ei soovita. See ei mõju pikas perspektiivis südamele hästi ja tõstab kolesterooli taset.

Osa margariine, friikartulid, kartulikrõpsud, igasugused rasvaküpsised ja magusad saiakesed tuleks üldse igapäevamenüüst välja jätta ning neid mõõdukalt ja harva tarbida sellesama hüdrogeenitud rasva pärast, mis halva kolesterooli tõstab.

Korralikus tumedas šokolaadis on arvestatavalt magneesiumi nagu kõrvitsa- ja päevalilleseemneteski ning samal ajal ka kaaliumi. Mõlemaid mineraalaineid on vaja, et meie veresoonte seinad oleksid elastsed ning süda korralikult töötaks ja saaks samas lõõgastuda, sest kaltsium kontraheerib lihaseid.

OMEGA-3

Organismile kasulike omega-3 rasvhapete sisaldus mõnes toiduaines.

• Heeringas ja makrell — 1700 mg / 100 g

• Vaba vee lõhe ja anšoovis — 1400 mg / 100 g

• Kasvanduse lõhe — 800 mg / 100 g

• Kasvanduse forell — 500 mg / 100 g

• Tursk ja krevett — 300 mg / 100 g

• Omega-3 rasvhappeid sisaldavad ka linaseemned ja -õli, rapsiõli, sojaoad ning kreeka ja maapähklid.

Allikas: Tiiu Vihalemm

RASV

Pole õige rangelt piirata rasvade hulka toidus, vaid tuleb suurendada nende toitude ja toidulisandite hulka, mis vähendavad kolesterooli ja triglütseriidide taset.

• Kestva rasvavaese dieedi puhul intensiivistab maks kolesterooli sünteesi ja kui väga vaja, tuleb ka aju appi.

• Kui kolesterooli on normist vähem või rohkem, on ajus häiritud närviimpulsside ülekanded.

• Normaalne elutegevus ei rajane kolesteroolivabale toidule, kolesterooli süntees on organismile tähtis lisakoormus.

Allikas: Tiiu Vihalemm

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.82