Šveitsi võiliin Egli annab ligi tonni toodangut tunnis. Selle tegevust juhib võimeister Mai Mõtus. Foto: Helgi Kaldma

Tartumaal Kaarlijärvel tegutsev osaühing Põltsamaa Meierei Juustutööstus lükkas nädal tagasi käima Šveitsist pärit võiliini, mis valmistab tonni võid tunnis.

Jämedast metalltorust tuleb võid katkematu joana ning mõni meeter eemal kukutab masin lindile valmis pakikesi, millest igaühes on 150 grammi taluvõid. Kaks naist liigutavad kärmelt käsi neid pappkasti tõstes.

Stopp! Võimeister Mai Mõtus seiskab korraks kaadervärgi, sest see nõuab õppimist ja sissetöötamist.

«Šveitsi võimasin läks maksma kolm miljonit krooni,» räägib Põltsamaa Meierei Juustutööstuse juhataja ja omanik Ago Teder. «See on Balti- ja Põhjamaade uusim liin.»

Tedre sõnul kulus kogu võiliinile viis miljonit ja viimase kolme aasta jooksul on ettevõttesse pandud 30 miljonit krooni.

«Tahame osta ka piima- ja koorepastörisaatori ning seega uuendada kogu separeerimisliini,» lisab Ago Teder, kes on Viljandi päritolu mees.

Kaarlijärve üsna värske uudis on vadakukohupiim. Tallinna poodidesse on see juba jõudnud, Viljandisse mitte.

Juustutööstus hõivab võiturgu

Ago Tedre sõnul pole midagi imelikku selles, et Kaarlijärve juustutööstus hakkas võid tegema. Või kuulub loomuliku osana juustutootmise juurde. Tänavu kümne kuuga on firma müünud 900 tonni juustu ja 400 tonni koort. Kui meierei oleks koore ise võiks löönud, oleks kasum suurem olnud. Mullu oli see 7,2 miljonit krooni.

Äsja võiliini tööle pannud firma kavatseb järgmisel aastal hõivata kolmandiku Eesti võiturust, pakkudes müügiks 250 tonni võid. Kaugemad plaanid on aga veel suuremad: mõne aasta pärast võib selles Rannu lähedal paiknevas meiereis valmida pool Eestis tehtavast võist.

«Loodame saada Eesti suurimaks võitootjaks,» ütleb tootmistehnoloog Marge Sütt ning lisab, et selle eeldus on üksnes hea kvaliteediga kodumaine tooraine.

Ta ei pea probleemiks Kaarlijärvel tehtava taluvõi 72,5-protsendilist rasvasisaldust, mis on Euroopa Liidu normides lubatavast väiksem.

«Peaasi et selline või meile endile maitseb,» lisab Marge Sütt. «Ja meie liin võimaldab valmistada ka sellist võid, mis Euroopa Liidu rasvaprotsendi nõudele vastab.»

Tehnoloogi sõnul on võimasin tänapäevaselt hea ning Kaarlijärvel on kombeks vastu võtta kõrge kvaliteediga piima, sest head juustu saab teha ainult heast piimast.

Või pole Kaarlijärvel uus toode. Tartu Piimatoodete Kombinaat hakkas selles hoones võid valmistama 1960. aastal. Juustu hakati tootma kümme aastat hiljem, kui tööstushoone oli juurdeehitisena saanud parempoolse tiiva.

Veerand Eesti juustust tuleb Kaarlijärvelt

Põltsamaa Meierei Juustutööstuse käes on praegu peremehe sõnul 23 protsenti Eesti juustuturust ning Kaarlijärve on sellega üks Eesti siseturu suuremaid juustutootjaid.

Põhilised tooteliigid on mitu varianti Hollandi leibjuustu ning Hiirte ja Vene juust. Nimekiri on päris kirju, selles on paarkümmend sorti.

«Võitootmise kõrval on meil uued ambitsioonid ka juustutootmise vallas,» räägib ettevõtte tegevdirektor Andres Mõtus. «Seni oleme juustu müünud peamiselt Eesti turul, kuid lähemal ajal loodame alustada kvaliteetjuustu eksporti ka Venemaale.»

Venemaa eksperdid käisid Kaarlijärvel juba mõnda aega tagasi ning ilmutasid toodangu vastu suurt huvi. Praegu oodatakse neilt peatset jaatavat vastust.

«Ostsime Rannu juustutööstuse 2001. aasta jaanuaris Hansapangalt Ühinenud Meiereide pankrotipesast. Töö oli selleks ajaks seal juba kolm kuud seisnud,» kõneleb Ago Teder.

Ost oli tema sõnul tegevusplaani tublisti muutnud, kuid mitte halvema suunas. Nimelt oli Teder koos partneritega kavatsenud rajada Tallinna—Tartu maantee äärde Põltsamaa tee nurka kvaliteetjuustu tööstuse.

«Ega keegi uskunud, et asjast asja saab,» teab toonane ostja teiste asjatundjate arvamust. Aga 2001. aasta 10. märtsil, täpselt Ago Tedre sünnipäeval, võttis Kaarlijärve meierei vastu esimese piima ning osa endisi töötajaid võis sundpuhkuse lõpetada.

Koos Kaarlijärvega sai Põltsamaa nimega juustutööstus enda valdusse Tarvastu juustukoja, ent sellest loobus firma õige pea.

«Polnud mõttekas kahes kohas juustutootmist arendada,» põhjendab omanik Tarvastu tootmisüksuse mahajätmist. Üksnes sealsed mahutid olid marjaks ära kulunud.

Võid ja juustu tehti Viljandimaalgi

Mäletatavasti pani Viljandi piimakombinaat Tarvastus tehtavale Vene juustule Tarvastu nime. Kaarlimäe jätkab selle valmistamist endise nime all, sest seda mäletavad Tarvastust kaugel asuvad tarbijad paremini.

Praegu Mustlas lagunevaid hooneid vaadates ei meenuta enam keegi neid plaane, mida vana tsehhi ja sealse juustutööstuse renoveerimiseks peeti.

Võid tehti ka Viljandis. Pärast suure kombinaadi laiendamist, kukkus võimsa liini jämedast torust võid nagu praegu Kaarlijärvelgi ja pakkimismasin töötas niisama virgalt. Ainult võipakid olid siis suuremad ja küllap on ka praegune masin parem.

«Rannu osteti 1997. aasta lõpul. Ühinenud Meiereide omanikel olid maailma vallutamise plaanid,» meenutab Viljandis asuva meierei toonane meister, eluaegne hinnatud piimandusspetsialist Mati Napritson, kes enam ammugi meiereis ei tööta.

Tema sõnul oli peremeestel plaan veel rohkem juustu valmistada, kuid Tarvastu oli nii kehvas seisus, et seda ei tasunud nende arvates rekonstrueerida. Ent Rannu täisvõimsusega tööle ei hakanudki: Ühinenud Meiereidel polnud sissetöötatud turgu ja müügispetsialiste ning ka vajalikus koguses piima ei jätkunud. Kriis saabus 1998. aastal.

Viljandi kombinaadi uhkuseks kujunenud kohupiimatsehh anti käiku sama aasta 22. juulil. See läks maksma 35 miljonit krooni.

Juustutööstus

Põltsamaa Meierei Juustutööstuses Kaarlijärvel töötab praegu 43 inimest, kes töötlevad juustuks, kooreks, võiks ja kohupiimaks keskmiselt 25 tonni piima päevas. Sellest kolmandiku saadavad Kaarlijärvele Viljandimaa lehmapidajad.
Kaarlijärve meierei sai uue väljanägemise kaks aastat tagasi.
Allikas: Põltsamaa Meierei Juustutööstus

Arvamus

Eha Keerd,
separeerija

Mis nüüd viga: vajutan nupule ja ringpesu programm läheb käima. Varem oli pärast piima vastuvõtmist vaja kõik 150 taldrikut separaatorist ühekaupa välja kiskuda, puhtaks pesta ja tagasi panna.
Olin 22-aastane, kui siin piima koorima hakkasin. Nüüdseks olen 36 aastat töötanud.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0