Lavastaja Lars G. Thelestam näitab kaardilt, kui kaugel põhjas tema lavastuse sündmustik aset leiab. Foto: Elmo Riig

Pärast kolme aastat töötab taas Ugalas Rootsi lavastaja Lars G. Thelestam, kes toob siin koos teatrikunstnikust abikaasa Sunnivaga vaatajate ette Mikael Niemi romaani põhjal valmiva lavastuse «Popmuusika à la Vittula».

Lars G. Thelestam, kas te töötate alati koos abikaasaga?

Kui ma toon välja uue lavastuse, siis kunstnik on alati Sunniva Thelestam. Tema töötab ka mujal, näiteks Stockholmis tsirkusekompaniis.

Samal teemal: Knapsu ei tohi üks mees olla

Miks te valisite lavastamiseks just selle teksti?

See oli terve pikk protsess. Kui ma Rootsist siia lavastama tulen, siis on loogiline, et peaks valima tänapäeva Rootsi autori teose.

«Unistusega Mallorcast» läks päris kiiresti. Seekord saatsin Eestisse palju näidendeid. Need läksid kõigepealt tõlkija Ülev Aaloele. Tema oli esimene, kes oma hinnangu andis. Ta lükkas mõned tekstid tagasi, lõpliku valiku tegi aga Ugala teater.

See on loomulik asjade käik. Kui ma teen ühe teatriga koostööd, peab see mõlemale poolele sobima. Ugalasse tulen ma aga alati hea meelega, sest ma armastan seda teatrit.

Kas te ise olete selle näidendiga rahul?

Jaa, ma tunnen Mika Niemit aastaid ja tahtsin tema raamatu põhjal filmi teha, aga teised ostsid need õigused enne mind. Rootsis ongi see film nüüd tehtud. See on üsna realistlik ja raamatutruu. Meie püüame peateemat leida ja seda teatrikeelde panna.

Mis on peateema?

Minu jaoks on see kahe noore inimese vastasseis ühiskonnaga, mis neile kõike keelab. Nad löövad läbi rokkmuusika abil.

Kohati on keel, mida tegelased räägivad, üsna naturalistlik.

Selline keelekasutus on teoses kujutatud ühiskonnakihile omane. Nad räägivadki robustselt.

Ma loodan, et see publikut ei sega ja nad mõistavad, et see lihtsalt iseloomustab inimesi, kes elavad kauges Rootsi põhjaosas. Seal ongi inimesed pisut teistsugused.

Luleå on 200 kilomeetrit lõuna pool. See on koht, millest noored inimesed unistavad: «Kui meil ükskord Luleås kontsert tuleb!» Luleås, mitte Stockholmis või Ameerikas.

Ma ise ei ole romaani tegevuskohas käinud, olen sellest ainult pilte näinud, aga räägitakse, et see koht on pärast Mika Niemi raamatu ilmumist väga muutunud. Nüüd on see turistide meelispaik.

Kas saite osatäitjad vabalt valida?

Jaa, ma olen näitlejatega väga rahul. Tundsin kõiki peale kahe noore peaosalise Priit Võigemasti ja Karol Kuntseli, kes minu eelmise lavastuse valmimise ajal veel ei töötanud Ugalas.

Ma näitan ühiskonda, mis on kahele noorele inimesele keelud püstitanud. Nad ei tohi midagi teha, enamiku inimeste hulgas valitseb range religioossus. Ei tohi olla värve, isegi kardinaid ei tohi akende ette panna. (Sunniva täiendab, et kardinaid kutsutakse kuradi püksteks.)

See on näide sellest, milline olukord seal kaugel põhjas valitseb, kui keelav on see ühiskond.

Loos on ka naljakaid kohti. Kas või kirjeldused, milline üks mees või naine peaks olema.

Jaa, vaimukat teksti on palju.

Inimsuhted muudab keerukaks murranguline aeg. Möödunud sajandi kuuekümnendatel aastatel oli ka Põhja-Rootsi ühiskonnas läbimurre.

Uus põlvkond tahtis vanu traditsioone muuta ja ellu tuli liiga palju uut: seksuaalne vabadus, naised läksid tööle, lapsed lasteaeda, inimesteni jõudis televisoon. Hipipõlvkond korraldas demonstratsioone Vietnami sõja vastu, levitati loosungeid: «Armastage, ärge sõdige!»

Lavastus

Mikael Niemi «Popmuusika à la Vittula».

Lavastaja Lars G. Thelestam (Rootsi), kunstnik Sunniva Thelestam (Rootsi), muusikajuht Peeter Konovalov, liikumisjuht Oleg Titov.

Osades Priit Võigemast, Karol Kuntsel, Luule Komissarov, Tarvo Vridolin, Maria Soomets, Arvo Raimo, Peeter Jürgens, Leila Säälik, Anne Valge, Hilje Murel, Carita Vaikjärv, Kiiri Tamm, Andres Tabun, Margus Vaher, Arvi Mägi, Vilma Luik, Gert Raudsep, Meelis Rämmeld, Ott Aardam, Kadri Lepp, Aarne Soro, Martin Algus, Ülle Bernhardt.

Esietendus Ugalas 9. aprillil 2005.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.33