Triinu Meriste kehastab «Keisri hullus» peategelase naist Eevat, kes jääb mehe kõrvale ka rasketel aegadel. Foto: Tarvo Vridolin

Lavastajad annavad allpool lühiülevaate uue hooaja esimese poole uuslavastustest.

Jaan Kross, «Keisri hull».

Lavastajad Peeter Tammearu ja Jaak Allik.

Esietendub 30. septembril suures saalis.

Jaak Allik: ««Keisri hull» on romaan, mis läheb eesti kirjanduse klassikasse. Seda tunnistab tõik, et teos on võetud kooliprogrammi.

«Keisri hullu» julge sõnum oli tema kirjutamise ajal täiesti selge: dissidentluse kaitse ning dilemma, kas põgeneda välismaale või jääda koju «raudnaelaks keisririigi ihus».

Praegu pole see sõnum muidugi enam aktuaalne, kuid nagu heal kirjandusel ikka, on tekstil ka üle aegade ulatuv tähendus: oma veendumustele kindlaks jäämine, missiooni julge kandmine ning igasugustele ahvatlustele ja äraostmistele selja pööramine.

Seda ideed kannab peategelane, Viljandi maakonnast pärit krahv Timotheus von Bock ning usun, et Peeter Tammearu taolise näitleja mäng suudab teha need igavesed väärtused mõistetavaks ka tänapäeva vaatajale.

Mina olen ettevõttes osaline Tammearu kutsel, sest tema peab suure osa etendusest ise laval viibima.»

Igor Bauersima, «norway.today».

Lavastaja Priit Võigemast.

Esietendub 7. oktoobril väikeses saalis.

Priit Võigemast: «norway.today» on kahe inimese, poisi ja tüdruku lugu. Lühidalt öeldes võib loo teema olla ehmatav: suitsiid. Tüdruk kavatseb ennast ära tappa ja et ta ei taha teha seda üksi, otsib interneti jututoast enesetapukaaslast. Poiss vastab tema kutsele ja koos sõidavad nad Norrasse, et teha sealt ühelt kaljult koos hüpe 600-meetrisse sügavikku.

Legend räägib, et Šveitsis elav autor Igor Bauersima olevat saanud näidendi kirjutamiseks inspiratsiooni ajalehest, kus kirjeldati sellist tõestisündinud suitsiidi.

Näidendi tegevus toimub kaljunuki otsas, mis on muide reaalselt olemas. Autor fantaseerib teemal, millest võisid noored seal enne rääkida, mida nad kogesid ja tegid ning mis viis neid lõpuks sellise otsuseni.

Nüüdisaegses dramaturgias käsitletakse enamasti tapmist või sõdu, selles on väga vähe lootust ja armastust. Bauersima on suutnud läheneda nii masendavale teemale kerge iroonia ja huumoriga ning seetõttu pole tegemist sugugi depressiivse ja lootusetu looga. Mängivad Tanel Ingi ja Carita Vaikjärv.»

Kristi Teemusk, «Kes päästab koletise?».

Lavastaja Kristi Teemusk.

Esietendub 28. oktoobril väikeses saalis.

Kristi Teemusk: «Lugu räägib sellest, et Muinasjutumaa on hävimas. Alles on jäänud ainult üks muinasjutt ning selles on juttu kaunitarist ja koletisest. Kaks söakat tüdrukut otsustavad minna neid päästma. Mängivad Ugala lastestuudio lapsed.»

Eppu Nuotio, Tiina Brännare, «Marilyn».

Lavastaja Kalju Komissarov.

Esietendub 1. detsembril suures saalis.

Kalju Komissarov: «Muusikal räägib Marilyn Monroest, unustamatust filmitähest, popikoonist ja seksisümbolist. Loos rullub lahti pilt tema elust, mis viis läbi tõusude ja mõõnade, sisemiste hirmude ja välise glamuuri traagilise ning seni saladusloori varju jäänud surmani.

Sama kirev ja heitlik kui filmikarjäär, oli näitlejanna isiklik elu. Tegelaste hulgas on ka Joe DiMaggio, Arthur Miller, Frank Sinatra, John F. Kennedy ja Robert Kennedy — Marilyni saatuslikud mehed.

Muusikalis kõlavad filmitähe repertuaari kuulunud laulud: «Diamonds Are a Girl’s Best Friends», «I Wanna Be Loved By You», presidendile lauldud «Happy Birthday» ja teised.»

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.67