Kirjandusajakiri «Värske Rõhk» avaldab paremaid
(3)
04.08.2007 00:01
Kristiina Vaarik, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Noorte kirjandusajakiri «Värske Rõhk» on jõudnud kümnenda numbrini, olles leidnud nii lugejaid kui kirjutajaid.
«Värske Rõhu» esimene number ilmus 2005. aasta septembris ja müüdi väga kiiresti läbi. Jaanuarist ajakirja peatoimetajana tegutsev Lauri Eesmaa rääkis, et «Värske Rõhk» on mõeldud noortelt noortele ja algul trükiti seal veebikirjanduse paremikku toimetatud kujul. «Viimasel ajal on autorid ka otse meie ajakirjale kirjutanud,» tähendas ta.Väljaanne on toonud avalikkuse ette umbes saja uue autori tekstid. Mitmekülgne ajakiri «Värskes Rõhus» ilmub luulet, proosat, kriitikat ja esseistikat. «Väga oluline on Lilli Krõõt Repnau töö — iga tekst saab omapärase läbitunnetatud kujunduse,» ütles Eesmaa. «Meie eesmärk on avaldada üksnes noorte autorite häid tekste. Kirjutisel pole ajakirja pääsemiseks vaja ületada eetilisi piire, vaid see peab lugejat köitma.» Lisaks ajakirjale antakse välja raamatusarja «Värske Raamat», kus on ilmunud kolm trükist, sealhulgas kultuurkapitali kirjandusauhinna pälvinud Jim Ashilevi näidend «Nagu poisid vihma käes». Samuti toimib kirjandusportaal www.va.ee. Pärast 2004. aasta romaanivõistlust, mille võitis Sass Henno «Mina olin siin» ja kus märgiti ära teistegi noorte autorite teoseid, on Eesmaa tähelepanekut mööda noorkirjanduses esiplaanile tõusnud just proosa. «Proosas on märgata postmodernistlike kirjutusviiside eiramist ehk lood on suhteliselt lineaarsed ja sõnavara pole intellektuaalselt peen,» rääkis ta. «Samas kujutatakse postmodernistlikku maailma.» Proosatekstides võib Eesmaa jutu järgi märgata ka põnevust, kohatist naturalismi ja musti toone, kõnekeelsust, ausust, minakesksust, keskendumist oma vahetule ümbrusele ja ˛anripiiride hajumist. «Domineerib traditsiooniline keelekasutus ja dialoogid on heal tasemel,» täiendas ta. Nii «Värskes Rõhus» kui noortekirjanduses üldiselt valitsevad Eesmaa kirjeldust mööda tihti sünge meeleolu, traagiline sündmustik, realistlik olustik, armastuse ja hoolivuse puudus ning vahel traagika pööramine üle vindi huumoriks. Teine märgatav suund on peatoimetaja sõnul maagiline realism, mille esindajatest, kes on ajakirjas oma lugusid avaldanud, tõi ta esile Urmas Nimetu, Edvin Aedma ja Jim Ashilevi. «Maagilist realismi iseloomustavad fantaasiarikkus, mängulisus, maagilisus, reaalsuse piiridest üleastumine ning siirdumine absurdi, keelemängu ja sürrealismi,» lausus ta. Luules eri stiile Noorkirjanike luules põimuvad erinevad stiilid, tugev on MSN-i kasutamise mõju keelele, prevaleerivad sünged kujundid ja inspiratsiooniallikas on ümbritsev keskkond. «Luules on märgata sotsiaalset tundlikkust, linnalüürikat ja vabavärssi,» kõneles Eesmaa. «Luuletused ei moodusta tihti tervikut, vaid on fragmentide jada.» Omapäraste luuletajatena tõi peatoimetaja välja Carolina Pihelgase, Eliina Kortsu ja Paavo Piigi. AJAKIRI «Värske Rõhk» alustas ilmumist 2005. aasta septembris ja praeguseks on välja antud kümme numbrit. Ajakirja tiraa˛ on 800. «Värskes Rõhus» on ilmunud muu hulgas Diana Leesalu, Andra Teede, Jim Ashilevi, Sass Henno, Eia Uusi ja teiste tuntud noorkirjanike tekste. Ajakirja kodulehekülg on aadressil www.va.ee. Allikas: Lauri Eesmaa
|
Vanemad uudised .