Tallinna Linnateatri lavastuses «Birdy» ei saa vaataja lõpuni kindel olla, kas sõpra aitab Al (Indrek Ojari, vasakul) või Birdy (Bert Raudsep). Foto: Siim Vahur

Seal need kaks poissi siis on. Birdy (Bert Raudsep) on hullumajas, tema lapsepõlvesõber Al (Indrek Ojari) on talle külla tulnud.

Lava on tühi ja askeetlik. Seal on üks hallikas kast, mis täidab vastavalt mängule mitut funktsiooni, ning redelitest koosnev raudkonstruktsioon.

Lavastus kolmel tasandil

William Whartoni romaani põhjal valminud Rikard Berqvisti näidend koosneb kolmest tasandist. Esimene on olevik: Birdy ja Al hullumajas. Ka teine on olevik, Al psühhiaatrikabinetis, kus ta annab aru oma ühepoolsetest vestlustest Birdyga. Kolmas, helgeim tasand, on minevik ehk stseenid poiste lapsepõlvest.

Lavastaja Eva Klemets on jätnud esimese ja kolmanda tasandi samasse mängupaika, kuid ühe suure erinevusega: olevikus raudkonstruktsiooni redelina ei kasutata.

Olevikus kasutab Al redelit kui tuge, kuhu nõjatada oma kark, mida ta vajab toetumiseks, sest tal pole üht jalga. Psühhiaatri kabinetis viibimist märgistab Alile langev valgusvihk, mis jätab ülejäänud lava pimedusse.

Kõik algab lapsepõlvest. Birdy ja Ali soovid ning unistused on täiesti erinevad. Al on tubli spordipoiss, kes unistab maadlejakarjäärist ja teeb selle saavutamiseks kõvasti tööd. Peale selle naudib kena välimusega noormees tütarlaste tähelepanu, hoolides rohkem nende kehalistest võludest kui mõistusest.

Birdy on omamoodi poiss. Tema unistab lapsepõlvest peale lendamisest, linnud ja nendelt lendamisnippide õppimine on ta elus ainutähtis. Viimaks ta mõistab, et ei suuda linnu moodi lennata.

Kaks unistajat

Lapsepõlv ja osa noorustki on kahele poisile täis unistusi ja mõttelendu, nad mõlemad ronivad kõrgustesse nii otseses mõttes kui kaudselt. Ükskord kukub Birdy alla 30 meetri kõrguse kütusemahuti otsast ja jääb ellu. Ta ise peab seda lendamiseks ning selle vahejuhtumi järgi saab poiss endale hüüdnime.

Arvatavasti on vaatajal end lihtsam samastada Ali tegelaskujuga. Tema on ju tavaline, normaalne ning tal on paljudele noortele omased mõtted ja tahtmised. Loos käsitletakse ka koduvägivalla teemat, mis on viimasel ajal Eesti ühiskonnas laiemat kõlapinda leidnud. Noormees kannatab pidevalt oma isa peksu.

Indrek Ojari kehastatud Ali kujus jääb esialgu seletamatuks vaid see, miks ta Birdy-suguse poisi sõber tahab olla. Vastuse saab alles viimases stseenis: ka tema on tundnud ennast üksikuna.

Eraklik Birdy

Bert Raudsepa Birdy on üksiklase võrdkuju — kõhetu keha ja omapärase mõttemaailmaga, sest linnuna lendamise kinnisidee ei jäta teda hetkekski rahule. Loo jooksul tema huvi lindude vastu kasvab ning muutub teaduse nimel viimaks väikest viisi sadismiks. Hullumajas on näha, et iha muutuda sama kergeks nagu lind tähendab peaaegu täielikku söögist keeldumist.

Üks kriipivamaid stseene lavastuses on koht, millest algab kahe sõbra lahkukasvamine. Al ajab peale, et Birdy läheks koolipeole koos tüdrukuga, kellega võib tema teada musitamisest kaugemalegi minna. Peolt tagasi jõudes räägib Birdy tema mõtted vallutanud unistuste linnule, kui koledad on lihast ja luust tüdrukud ning kui jube on nendega suudelda.

Saladusega tegelane

Birdy tegelaskujus peitub saladus, mis lavastuses lahendust ei leidnud. Võib-olla ei pidanudki. Kuskilt peab ometi tulema lapse soov tõusta lendu, nii et keegi teda kätte ei saaks. Kust tulevad unistused? Seda võiks iga vaataja ise endale lahti mõtestada.

Birdyga peetud pikkade monoloogide tulemusel näeb Al oma möödunud elu ja sõbraga veedetud lapsepõlve uue pilguga ning see paneb teda ehk olevikuga paremini leppima.

Esimesed laused ehk lavastuse lõpulaused, mis Birdy hullumajas ütleb, tulid kuidagi liiga kergesti. Oma inimliku olemuse tunnistamist tähistasid needki.

Al: «Oled sa lind?»

Birdy: «Ei. See oli liiga lihtne. Ma hakkan teesklema, et mina olen mina.»

Al: «Usud, et saad sellega hakkama?»

Birdy: «Ma võin ju proovida...»

LAVASTUS

Rikard Berqvisti «Birdy» Tallinna Linnateatris.

Lavastaja Eva Klemets. Kunstnik Liina Tepand. Osades Bert Raudsep (Birdy) ja Indrek Ojari (Al).

Esietendus 17. detsembril 2005.

Allikas: kavaleht

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0