Koreograaf Francesco Scavetta piilus eile kultuuriakadeemia fuajees kuulutust, mis kutsub täna tema tantsulavastust vaatama. Foto: Aivar Aotäht

Francesco Scavetta on tuntud kaasaegse tantsu edendaja. Juba aastaid ei mõtle ta vaid klassikalisest balletist või tantsukoolitustest, vaid proovib koreograafiasse sulatada igapäevaseid liigutusi, näiteks tavalist kõndi. Kaasaegne tants on tema sõnul lähenenud füüsilisele teatrile.

«Praegusel postmodernismi järgsel ajastul võime kasutada tantsulavastustes häält ja on lavastusi, kus esinejad kõnelevad väga palju.»

Video ühineb tantsijatega

Lavastusse «Z, I love you honey bunny» on koreograaf toonud palju videot. See on triloogia kolmas osa. Esimene osa «A sudden, unexpected faint» tuli välja 2000. ja teine, «Live*», valmis 2002. aastal. Viimati nimetatuga astus trupp üles kaks aastat tagasi Tartus Ida festivalil ja Tallinnas Kanuti gildi saalis. Selle esietendus oli Veneetsia biennaalil.

Viljandis näidatavas tantsuetenduses inspireeris Francesco Scavettat võimalus töötada kujutise, illusiooni ja reaalsusega, mis omavahel segunevad.

«Laval oleval ekraanil jookseb videopilt, mis on üks osa reaalsusest. Kui publik vaatab tantsijaid, näeb ta teisi elemente. Ekraan on justkui elektrooniline aken, mis on avatud. Osa ruumist on publiku eest ekraani taha peidetud ja vahetevahel kohtuvad kaks ruumi videos. Need kohtumised tekitavad üllatusmomendi.»

Saalis on neli kaamerat, mis võtavad üles tantsijate tegevust. Arvuti abil segunevad reaalajas ja varem salvestatud kujutised ning lihast ja luust tantsijad.

«Need kolm tehnoloogilist lavastust on teatud periood minu lavastajaelus. Varem ei teinud ma midagi säärast ja see pole otsus terveks eluks. Mulle tundus huvitav uurida virtuaalsust ja videot.»

Lavastus peaks autori sõnul tõstma vaataja teadlikkust ümbritsevast, sest ta avastab end nägemas midagi erinevat sellest, mida ta arvas vaatavat. Kultuuriakadeemia mustas saalis antav etendus tuleb Francesco Scavetta hinnangul tavalisest erinev, sest lava on väike.

«Kõik tundub ilmselt veidi liiga suur. Etendus tuleb intiimne, kuid elemendid on suured. Lavakujunduses on ainuüksi kaamerarelsse seitse meetrit ning ka ekraan on suur ja tehtud suurema ruumi tarvis. Siin saalis võib tekkida efekt, nagu räägiks lähedal seisva inimesega liiga valjul häälel.»

Lavastuses on kolm dramaturgilist lugu, mis omavahel põimuvad. Tantsijad ees- ja tagalaval püüavad kordamööda publiku tähelepanu.

«Perspektiiv vaheldub ning sama juhtub karakteritega: vahepeal mõni neist kaob ja teine tõuseb esiplaanile.»

Järjepidavuse teke

Francesco Scavetta ei tantsi seekord palju. Ta juhatab etenduse soologa sisse ja annab järje üle Sigrid Edvardssonile.

Lavastaja ütles, et publikul võib jääda mõni detail tähele panemata, sest paljud neist tulevad korraga esile. «Ei olegi oluline korraga vastu võtta kõiki tähendusi, vaid leida isiklikud seosed. Lavastus ei esita kindlaid teese, vaid on veidi sürreaalne, unenäoline ja annab publikule võimaluse tükkidest kokku panna oma lugu. Ehk meenub lavastuse abil mõni isiklik mälestus. Dramaturgiliselt pole see nii konventsionaalne kui klassikaline teater.»

Scavettal pole kindlat tantsijate truppi, vaid ta valib osalejad lavastuse järgi. «Sigrid Edvardssoniga olime koos mõnes lavastuses tantsinud, aga ta pole enne minu trupis töötanud. Tundus, et ta on sellesse lavastusse õige inimene.»

Gry Kipperberg on Scavetta partner nii tantsija kui elukaaslasena. Tantsukompanii Wee lõid nad koos.

Naudib õpetamist

«Norras töötavad trupid projektipõhiselt ja pole võimalik aastaid järjest tegutseda samade tantsijatega. Meil on 2008. aasta märtsini plaanis kolm lavastust. Ma pole veel otsustanud, kes nendes osalevad. Iga lavastus nõuab teatud temperamendiga isiksusi. Selleks tuleb kohtuda paljude inimestega.»

Osaledes õpitoas, kus olid noored, 20—25-aastased tantsijad, sündis koreograafil uus mõte. «Tihti antakse võimalus tantsijatele, kes on juba professionaalid. Mul tekkis tahtmine proovida teha projekti noortega ja ma valisin sellest õpitoast ühe tantsija põhilavastusse.»

Scavetta naudib noorte õpetamist. Möödunud aastal andis ta tunde näiteks Buenos Aireses ja Tartus, homme teeb ta seda Viljandis. «Mulle on huvitav tantsimist õpetada, sest see on seotud loovuse ja suhtlemisega. Võid selgitada või ette näidata, aga kuidas panna inimene tõesti tegema seda, mida sina tahad? On omaette kunst õpetatav õppija teadvusse viia.»

Täna kell 22 keerutab Francesco Scavetta Rubiini kinos plaate, mängides minimali-, funky/tribal- ja tech-house-stiilis muusikat.

LAVASTUS

Tantsulavastus «Z, I love you honey bunny» täna kell 19 Viljandi kultuuriakadeemias. Tantsukompanii Wee (Norra), lavastaja Francesco Scavetta. Osades Ida Wigdel, Sissel M. Bjorkli, Sigrid Edvardsson ja Gry Kipperberg.

Kell 22 keerutab DJ Scavetta Rubiinis plaate.

Allikas: korraldajad

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.33