Viljandi noortele meeldis, et nad said kogeda parlamendi liikmete tööd: hääletada, istuda nende kombel saalis, kuulata sünkroontõlkes juttu ja suhelda teiste Euroopa noortega. Esiplaanil vasakul Kaisa Sööt ja paremal Stiina Länts. Foto: Andri Allas

Louise Weissi nimelises hoones europarlamendi liikmete toolidel istus möödunud neljapäeval ligi pool tuhat koolinoort, kes olid kohale sõitnud 16 Euroopa Liidu liikmesmaalt.

Teiste seas oli europarlamendi infobüroo valinud Euroscola programmis osalema rühma noori Eestist, täpsemalt Viljandi Maagümnaasiumist.

Reis sai alguse koolilehest

Prantsusmaale Strasbourg’i viis Viljandi noored maagümnaasiumi emakeeleõpetaja Irene Artma, kes leidis selle võimaluse internetist.

Õpetaja sõnul osales koolilehe «Oma Sõna» toimetus selleks, et sõita Euroscola päevale, Euroopa Parlamendi infobüroo korraldatud võistlusel.

«Kirjutasin õpilastega kaheleheküljelise essee ehk motivatsioonikirja, et põhjendada, miks me seda sõitu väärime. Küllap osutusime väljavalituks eelkõige seetõttu, et meie koolilehe ilmumise staaž, järjepidevalt 18 aastat, on soliidne, meie ettevõtmised on olnud mitmekesised ning pakkunud osalemisvõimalust paljudele õpilastele, mitte väljavalituile,» selgitas õpetaja.

Motivatsioonikirjas seisis, et maagümnaasiumi koolileht «Oma Sõna» on algatanud palju ühiskondlikke ja loomingulisi ettevõtmisi. Näiteks leidis maagümnaasiumis aset esimene üleriigiline koolilehtede toimetuste kokkutulek ja hiljem on kool maakonnas mitu korda samalaadset õppepäeva korraldanud. Irene Artma klassi leht võitis üle-eestilise Euroopa-teemalise loominguvõistluse.

Õpilased on mitu korda jõulude ajal külastanud Karula lastekodu. Mullu kogus «Oma Sõna» raha ja lasi valmistada maagümnaasiumi logoga helkurid, mis kingiti koolikaaslastele ja õpetajatele. Eelmisel aastal olid selle kooli lapsed «Meediamulli» võistlusel maakonna parimad.

«Kuigi kevadel kandideerisin 15 õpilasega «Oma Sõna» toimetusest, siis lõpuks valisin kooli esindusse ka õpilasomavalitsuse liikmed ja «Meediamullis» osalenud gümnaasiuminoored, sest gruppi võis kuuluda 30 õpilast,» lisas Artma.

Prantsuskeelne kõne Viljandist ja koolist

Neljapäeval ootas viljandlasi, kes olid jõudnud pärast lennureisi ja bussisõitu Strasbourg’i kolmapäeva hilisööl, tõsine ja tihe tööpäev, mis kestis poole üheksast hommikul kuueni õhtul.

Tegevus algas osavõtjate registreerimisega ning päevapasside jagamisega. Pärast mitmekeelsete töörühmade moodustamist juhatati osavõtjad ringikujulisse istungitesaali, kus vastuvõtjad tutvustasid Euroopa Parlamendi tööpõhimõtet ja ametnike igapäevast tegevust.

Iga delegatsiooni esindaja pidas minutilise kõne, milles rääkis oma koolist ja riigist, mida ta esindab. Juba kodus eestlaste eestkõnelejaks valitud üheteistkümnenda klassi õpilane Heli Luik (pildil) pani proovile oma prantsuse keele oskuse. Euroopa noored said teada Viljandist kui vanast hansalinnast ja vahvast maagümnaasiumist, kus saab õppida paljusid võõrkeeli.

Eesti noored paistsid silma tööga mitmerahvuselistes rühmades ja Euroopa-teemalises mälumängus «Eurogame».

Õpetaja Irene Artma kiitis Eesti delegatsiooni noorimat liiget, kaheksanda klassi õpilast Nele Sergejevat. Tema valiti üheks oma töörühma esinejaks foorumil, kus ta ligi poole tuhande õpilase hulgas julgelt inglise keeles esines ja küsimusi esitas.

«Tore, et Stiina Länts sattus «Eurogame’i» finalistide hulka. Uhke olen Heli Luige üle, kes tutvustas meie kooli prantsuse keeles. Esile tahan tõsta Laura Mallese ja Marta Rohtla initsiatiivi, kui nad šotlaste ja eestlaste ühisõhtul kõigile rahvatantse õpetasid,» ei olnud õpetaja tunnustusega kitsi.

Üheteistkümnenda klassi neiu Stiina Läntsi sõnul pelgasid õpilased veidi parlamendipäeva. «Tegemist oli ikkagi tööpäevaga ning vähemalt mina arvasin, et kõik välismaa noored on hoolega valmistunud ja asjaga kursis. Kuid tuli välja, et ega eestlasedki kuu pealt tulnud, olime siiski asjaga kursis! Arvan, et meil läks isegi üsna hästi,» kirjeldas ta.

«Euroopa Parlamendis meeldis mulle kõige rohkem see, et ma sain kogeda päris liikmete tööd: hääletada, istuda saalis nende toolidel, kuulata sünkroontõlkes juttu ja suhelda teiste Euroopa noortega.»

Stiina Läntsile (pildil) meeldis ka mälumäng «Eurogame», milles nelja maa noored pidid vastama eri keeltes küsimustele. «Mina olin ühes võistkonnas kolme tüdrukuga: iirlase, austerlase ja hispaanlasega ning meie võistkonnal õnnestus nelja parema hulka pääseda,» rõõmustas ta. «Ligi 500 inimese ees küsimustele vastates oli närv natuke sees, sest terve saal ju vaatas pealt. Lõpuks jäi meie võistkond neljandaks, aga tore oli ikkagi olla ainukese eestlasena finaalis.»

Sisulisemat tööd tehti pärast lõunat europarlamendi komiteede ruumides, kus noored diskuteerisid Euroopa tähtsamate küsimuste üle. Iga rühm valis endale esimehe ja protokollija, kes lõppistungil keskustelude tulemusena sündinud raporti plenaarsaalis ette kandsid.

Noored avaldasid arvamust selle üle, kas europarlamendil peaks olema üksainus töökeel; kas on hea, et nende riik kuulub Euroopa Liitu; kas liidu roll rahvusvahelises poliitikas peaks olema suurem; kas kõikides koolides peaks olema kehtestatud ühtne õppekava; kas koolides jagatakse piisavalt teavet euroliidu kohta ja kas õpilased tunnevad end selle kodanikena; kas Euroopa Liidul peaks olema oma armee ning kas preventsioonipoliitika ja kuritegevuse vastane võitlus oleksid Euroopa Liidu tasandil efektiivsemad kui liikmesriikide tasandil.

Keeleoskus on tähtis

Maagümnaasiumi üheteistkümnenda klassi õpilase Andri Allase meelest oli päev iseenesest tore, aga rühmatöödele järgnenud hääletusest ei saanud ta mitte midagi aru. «Kas me hääletasime selle rühma töö, elulaadi või millegi kolmanda poolt või vastu, jäi mulle arusaamatuks.»

Andri Allas sai kõige suurema kogemuse hoopis keeleoskamatusest. «Mulle on kogu aeg räägitud, et võõrkeeled teevad ka kõige lollimast inimesest haritud inimese, aga noor jääb ju nooreks,» lisas ta.

«Kui meil oli rühmatöö tegemise aeg, sattusin kokku kolme šotlase, ühe taanlase ja kahe eestlasega,» jutustas Andri. «Et oskan võõrkeeli halvasti, ei saanud ma rühmatöös eriti kaasa rääkida, sellega said aga väga ilusasti hakkama minu kaasmaalased. Kogu aja suhtlesin mina teiste eestlastega ikka emakeeles. Lõpuks sai taani tüdrukul sellest vist villand ja ta hakkas minuga naerdes taani keeles kõnelema. Lennukis koju sõites arutasime reisikaaslase Kaisaga, et võõrkeeled on väga tähtsad. Temagi lubas koju minnes korralikult võõrkeeli õppima hakata.»

Eesti lippu kandis

Soome esindaja

Stiina Läntsile jäi kõige enam meelde lõputseremoonia, kus tal paluti ühe Euroopa Liidu liikmesriigi lippu kanda. «Et Eesti lipp oli juba ära napsatud, mõtlesin Soome lippu kanda. Hiljem märkasin, et üks soome poiss oli võtnud Eesti lipu. Nagu naaberriigid oleksid omavahel kokku leppinud! Minu arvates oli see hästi armas.»

Talle jäi mulje, et Eesti on euroliidus vist hästi tuntud, sest meie riiki mainiti näitena päris mitu korda. «Kohe omamoodi uhke tunne oli eestlane olla,» lisas Stiina.

Haridusmured on riigist olenemata sarnased

Õpetaja Irene Artma võttis reisi- ja parlamendipäeva kokku sõnadega, et see oli ka talle vajalik ja huvitav kogemus. «Oli võimas tunne istuda europarlamendi ümmarguses saalis, kus tehakse ka Eestile olulisi otsuseid. Huvitav oli osaleda õpetajate diskussioonil ning kuulda, et haridusega seotud rõõmud ja mured on ühesugused, olenemata riigist või rahvusest. Hea õpetaja töö ei piirdu ainult klassiruumiga, ta otsib ja pakub oma õpilastele erinevaid võimalusi. Muidugi muudab see tööpäevad pikemaks.»

Negatiivsena nimetas õpetaja paberimajandust ning bürokraatiat, mis teevad raskeks Euroopa Liidu pakutavates programmides osalemise. «Seda tõdesid paljud õpetajad ja seda sain ma omal nahal tunda Euroscola dokumente ja rahaasju ajades,» rääkis Artma.

Oma õpilaste osalemise ja käitumisega jäi ta väga rahule. «Nad olid avatud, head suhtlejad ega virisenud, kui otsisime öösel hostelit või selgus, et laevasõidu aeg muutus. See oli minu esimene välisreis nii suure grupiga, kus olin grupijuht ja vastutaja.»

Eesti noori saatsid lisaks Irene Artmale Viljandi Maagümnaasiumi prantsuse keele õpetaja Sigrid Reili ja psühholoog Maarika Roosimägi.

Maagümnaasiumi õpilased olid Euroscolal esimesed viljandlased, varem on Strasbourg’i europarlamendis käinud Ülenurme Gümnaasiumi, Tallinna 21. Kooli, Tõnismäe Reaalgümnaasiumi, Narva Humanitaargümnaasiumi ja Väike-Maarja Gümnaasiumi õpilased.

EUROSCOLA

Europarlament õpilastele: gümnaasiumide ning kutseõppeasutuste 16—18-aastastele õppureile mõeldud programm. Euroscola on noorte kokkusaamine, kuhu on oodatud õpilasrühmad Euroopa eri paigust.
Euroscola tegevus käib Euroopa Parlamendi Stras-bourg’i hoonetes, töökeeled on inglise ja prantsuse keel. Aasta jooksul on kümmekond või enam Euroscolat.
Paaril korral aastas peetakse Euroscola päevi ka põhikooli vanemale astmele.
Euroopa Parlament aitab katta osa väljavalitud õpilasrühma sõidukuludest. Reisitoetuse äpne summa sõltub õpilasrühma kodukoha ning Euroscola toimumispaiga vahelisest kaugusest. Eesti puhul on toetus ligi 200 eurot osaleja kohta.
Osalemissoovi esitamiseks tuleb täita Euroscola taotlusvorm Euroopa Parlamendi Eesti infobüroo koduleheküljel aadressil www.europarl.ee.

Allikas: Euroopa Parlamendi Eesti infobüroo

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5