Volikogu jättis kodulinna kindralist ja kaptenist ilma
(9)
01.09.2004 00:01
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Heiki Raudla, Viljandi Linnavolikogu liige,
Isamaaliit
27. AUGUSTIL ARUTAS Viljandi Linnavolikogu teiste küsimuste seas tänavanimede muutmist, sealhulgas ka pühendusnime sisaldavate tänavate ja platside nimesid. Viljandis on pühendusnime sisaldavaid tänavaid ja platse vaid üheksa, kokku on tänavaid, platse ja puiesteid 171. Selgituseks veel niipalju, et 2003. aastal Riigikogus vastu võetud kohanimeseaduse järgi on pühendusnimi isiku mälestuseks või austuseks määratud kohanimi. Nende üheksa seas on ka kaks väga omapärast nime: Kapten A. Irve tänav ja Kindral Laidoneri plats. Peatume lühidalt viimase ajalool. 1934. aastal otsustas Viljandi Linnavolikogu väga üksmeelselt valida Vabadussõja-aegse vägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri Viljandi aukodanikuks. Selle juurde käis diplom järgmiste sõnadega: «Võlgneme tänu Vabadussõja kangelastele kindral J. Laidoneri juhtimisel, et ühelgi vaenlasel terve Vabadussõja kestvusel ega pärast seda pole läinud korda tõsta oma jalga Viljandi linna ega muulgi viisil teha kahju Viljandi linnale ning tema kodanikele.» 12. veebruaril 1934 aset leidnud volikogu istungil tegi linnapea August Maramaa ettepaneku nimetada Suurturg Kindral Laidoneri platsiks. 1940. aastal nimetasid võõrvõimud Kindral Laidoneri platsi riigikukutaja J. Tombi platsiks. 1989. aasta kevadel ennistas Viljandi Linnavolikogu varasema nime. VILJANDI LINNAVOLIKOGU otsustas Koduse Viljandi ja Keskerakonna fraktsiooni häältega, lähtudes kohanimeseadusest ja käesoleva aasta 22. juunil vastu võetud valitsuse määrusest «Pühendusnimede määramise kord», et uued nimed peavad olema Johan Laidoneri plats ja Anton Irve tänav. Neile polnud vastuvõetav Isamaaliidu kompromissettepanek jätta täisnimede ette alles tiitlid «kindral» ja «kapten». Kohanimeseadus ega valitsuse määrus seda ei keela. Omaette õiguslik küsimus on, miks nõuab valitsuse määrus tänavale või platsile pühendusnime andmisel isiku eesnime, kui seadus sellist kitsendust ei nõua. See on valitsuse täiesti ülearune ning küsitav omalooming ja sarnaneb nõudele, et kõik inimesed peaksid olema ühepikkused. Kui valitsus samas vaimus jätkab, tulevad varsti tänavanimede asemele võib-olla hoopis numbrid. Miks aga kahele fraktsioonile vaprate viljandlaste sõjaväelised aunimetused ei meeldi, jäi arusaamatuks. Koduse Viljandi fraktsiooni esikõneleja Jaak Allik põhjendas niisugust otsust ühtlustamise vajadusega ning kui jätame kindrali ja kapteni tiitli tänavanimesse alles, siis peab ka ülejäänud pühendusnimedele ametinime lisama (näiteks kunstnik Johann Köler). Miks mitte, kui selline täpsustus annab vajalikku lisainformatsiooni. Näiteks tegutses Eestis lisaks kunstnik Johann Kölerile samanimeline trükkal. Kui kunagi tulevikus peetakse vajalikuks anda näiteks Vikerkaare tänavale uueks nimeks Jaak Alliku põik, siis on selguse mõttes kindlasti vajalik lisada sõna «lavastaja» või «poliitik». Jaak Allik pakkus, et pühendusnimedega tänavate algusesse tuleks panna infotahvlid isikute kohta. Pole paha mõte, kuid see ei põhjenda, et me peame loobuma kahest omapärasest sõjaväelist auastet sisaldavast pühendusnimest. Pealegi, kui infotahvlitest rääkida, tuleks alustada nende panemisest Viljandi ausammaste juurde. Viljandi ajaloos juhtus midagi sellesarnast 1938. aastal, kui tolleaegne valitsus nõudis, et Viljandi muudaks oma vapi kilbi kuju samasuguseks, kui oli teistel linnadel. Viljandi volikogu ei nõustunud sellega pikka aega, kuid lõpuks andis järele. Siis aga tulid teised ajad, kasutusele seda vapi kuju ei jõutud võtta ja linna vapi omapärane kuju säilis. 2004. aastal loobus Viljandi Linnavolikogu enamus vabatahtlikult ja leplikult kahest omapärasest nimest ning usina käsutäitjana ei lisanud Laidoneri ja Irve nimele mitte ainult eesnime, vaid jättis nad ilma ka sõjaväelistest tiitlitest. Vaatamata sellele et kohanimeseaduse üks eesmärk on ka kultuuriliselt ja ajalooliselt väärtuslike kohanimede kaitse. Jääb üle loota, et pärast 2005. aasta kohalikke valimisi on volikogu enamuse meelsus praegusest erinev ja Viljandi ennistab kaks ajaloolist nime ning me saame olla uhked, et meie tänavate ja platside nimed ei ole üheülbalised ega igavad.
|