Jaan Rekkori Mogri Märt Andres Noormetsa lavastatud «Kauka jumalas» jääb eelkõige meelde võimsa ja tugeva isiksusena. Foto: Ants Liigus («Pärnu Postimees»)

«Kauka jumala» Mogri Märt on eestlaste teadvuses üsna ühetähenduslikult negatiivne tegelane, temast on saanud rahaorjuse ja ihnuse võrdkuju. Kes on huvitatud üldlevinud stereotüübist avaramast ja tänapäevasemast tõlgendusest, peaks vaatama Andres Noormetsa lavastust Pärnu Endlas.

Märtsi keskel esietendunud August Kitzbergi «Kauka jumalal» on rahva teadvuses eriline koht. Peategelasest õhkuv mentaliteet on olemuslikult seotud mulkidega, aga ka eestlastega laiemalt. Eestlaste individualism on üldtuntud, saati veel mulkide ihnus.

Pole vaid eestlaste probleem

Ega see vaid meie probleem ole. Tulevad meelde mõned Shakespeare’i kangelased ja Puškini «Ihnus rüütli» peategelane. Seekordne Andres Noormetsa lavastus tuletab meelde veel teistki Puškini näidendit samast tsüklist, «Kivist külalist», kus naiste lemmik Don Juan söandab esitada väljakutse Jumalale ja saab selle eest karistada.

Miks on August Kitzbergi, minu meelest eesti väljapaistvaima näitekirjaniku looming just praegu aktuaalne? Ja miks oli ta populaarne 1970. aastate lõpul, mil teda lavastasid nii Mikiver kui Tooming? Toona oli see seletatav vulgaarsotsioloogilistest stampidest vabanemisega (stambid loodi 1950. aastatel).

Uus tõusulaine on nüüd. Kuivõrd muidugi saab Oleg Titovi tantsulavastust Ugalas otse Kitzbergi tekstiga seostada, tekst on siin pigem inspiratsiooniallikas. Siiski on Kitzbergil midagi tänapäeva inimesele öelda. Kui vaid leiduks probleemielektrit kinni püüda oskavat lavastajat. «Tuulte pöörises» ju lausa koputab uksele.

Sümpaatne Mogri Märt

Näib, et Andres Noormets on tabanud «Kauka jumala» praeguse tähenduse. Lavastuse suurim väärtus on see, et eestlaslik või ka mulgilik Mogri Märt Jaan Rekkori suurepärases esituses osutub sümpaatseks ja oma püüdlustes meile niivõrd lähedaseks, et kohe ei taipagi, kus ta sellise vea teeb, mis talle taeva karistuse toob.

Mul oli juhus vaadata esietendust Vanemuise näitleja Lembit Eelmäe kõrval istudes. See tõi meelde Jaan Toominga klassikalise lavastuse aastast 1977, kus peategelast kehastas Eelmäe. Toominga lavastuses oli Mogri Märt veiderdav ja groteskne, kes tegi oma lastele halba justkui mängeldes ja süüdimatult. Kuid see, et ta halba tegi, oli kohe selge.

Jaan Rekkori Mogri Märt on hoopis teisest puust, ettevõtlik ja aus sõna kõige paremas tähenduses. Igal juhul mitte tänapäevane ärimees. Oma aususe ja tõsidusega pole ta valmis mingiteks kompromissideks, ka siis mitte, kui asi puudutab tema lihaseid lapsi ja lapselapsi.

Ta surub maha oma inimlikkuse, nähes läbi ja ette oma laste saatust ning inimesi, kes seda kujundama kipuvad, lootes sel moel oma lapsi toetada. Selline tõlgendus näib mulle Kitzbergi näidendite stereotüüpe samavõrra lõhkuvana ja uuenduslikuna nagu oli kunagi Mikk Mikiveri 1979. aaastal Draamateatris lavastatud «Tuulte pöörises».

Väljapaistvad näitlejatööd

Kuid Endla lavastus ei ole elamuslik ainult lavastuskontseptsiooni poolest. Jaan Rek-kori kõrval teevad väljapaistvalt hea näitlejatöö Ago Anderson (noor Märt), Viljandis näitlejakoolituse saanud Ireen Kennik (Leena), Siina Üksküla (Anu) ning kindlasti ka Sepo Seeman (Peeter Pärn).

Eriliselt esile tõstmist väärib just Sepo Seeman, kes on lahti saanud koomiku stereotüübist ja teeb ainukesena tänapäevastatud rollilahenduse tüüpilise libekeelse müügimehena, õigustades sel moel ka lavakujunduse (Silver Vahtre) põhimärgi triipkoodi kasutamist.

Sellise müügimehe eest tahabki Mogri Märt oma tütart hoida ja hoiatada. Ja õigesti teeb. Samuti ei luba ta oma otsustusvõimetul pojal Leenaga abielluda. Isa näeb Leena tarmuka agaruse sirmi taga võimukihku.

Vaataja sümpaatia kuulub kindlasti peategelasele. Traagilised pilved kogunevad Mogri Märdi kohale siis, kui ta oma kinnisidee nimel inimlikku kaastunnet jalge alla tallates esitab väljakutse Jumalale. Siis ei ole hukkamõistu eest enam pääsu. Kuid vaataja meelde ja tunnetesse jääb ikkagi võimas ja tugev isiksus, kelle toob meie ette Jaan Rekkor.

LAVASTUS

August Kitzberg, «Kauka jumal».
Lavastaja Andres Noormets, kunstnik Silver Vahtre.
Osades Jaan Rekkor, Ireen Kennik, Helle Kuningas, Kaili Närep, Siina Üksküla, Ago Anderson, Enn Keerd, Lauri Kink, Ahti Puudersell, Tambet Seling, Sepo Seeman ja Johannes või Oskar Seeman.
Etendub Pärnu teatris Endla.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3